Kes ei tea, ei tea

Nad ei tea,
ja see ongi hea,
mulle isegi meeldib, see peidus orava mäng,
see kus midagi on aga samas nagu pole
nagu miraaž
Sa ei teagi, kas see on päris või hoopis midagi varjatut
inimhinge müsteerium

Kõik teed on avali, kõik teed on õieli
Vali millist tahad,
isegi kui mõdu enam poes ei müüda
Need, kes suudavad loendada ainult Sind sinu viimaste elupäeva tundide järgi
kas nad tõesti tundsid ja teadsid Sind
või oli see ainult farss nende peas, nende kujutelm
nende reaalsustaju
nende võime näha seda, mida nad tahtsid näha,
isegi siis, kui nende nähtud mask võis olla lihtsalt ilus
kaunistus, mis petaks reaalsuse valu

Kaunis,
Pisaraid õlgadel tajumas,
kas nüüd mina pean olema selle müsteeriumi faktipõhine lahtivõtja
vastuste kandja
Ainult siis kui küsitakse luba, ainult siis,
kui soov on siiras

Ma kirjutan ikka, ka siis kui on rõõmus
või on valus
peaasi, et ennast ei unustaks,
et ei unustaks hingata, hingata endale õhku, mis on mõeldud
eluprotsessides osalemiseks

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard