Valus

Valus süda,
mis Sa soovid
programme, olendeid, juhtmeid.
Mida?

Sa juba hoiatasid, et üks vale klõps
ja läbi see ongi,
olen corpse bride

Süda praksub nagu lõke, kui ta on murenenud või katki,
aga kas ikka selleks, et uut valgust sinna sisse lasta?

Või olen ma taas läinud ennast hävituslikku teed?

See tee toidab, aga põletab tuliselt, ülemäära,
kõrvetades
Anna ruumi, anna ruumi, ütleb süda,
naisolemusele lihtsalt olla ja tantsida,
võta aega, võta aega
lihtsalt unistavalt pilvi ja liikuvaid puulatvu vaadata


Aega on
Isegi kui süda lööb rütmist välja
siis võetakse puhkus
Puhkus kõigest,
vahel ka surm
Surm ei ole midagi muud, kui aitäh,
aga nüüd on kõik,
lõpetatus ühe peatükiga

Nimekirjad asjades, mida teen endale ja iseenda jaoks,
need asjad on jäänud nii lühiajaliselt või sootuks kadunud
elan mõisniku orjuses
lootes, et kord ka minul endal on mõis
aga kas see on minu lõplik unistus?
kas ise tõepoolest olen ma selline?

Minu idee pole suurem rahapatakas,
minu idee pole hirmkallid puhkusereisid või majad,
minu väärtus on minu enese tasakaal ja rõõm...

Ei, aga aitäh, see pinge hakkab südamele,
ei, aga aitäh, ei pea alati tegema kõike selleks, et olla korralik,
et meeldida
et like'ida




Ei pea

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard