Vastamine
ma enam ei vasta
võid ju vaadata ja ihaldada mind
aga ma enam ei vasta
mitte et ma ei tahaks vastata
vaid kiirus võtab üle kogu mu keha
ja ma lihtsalt elan lihtsurelikku elu
kus peaks olema mul mingi ambitsioon
aga ambitsioon ilma südametäiuseta on tühine
sestap
ma kuulaks Su muusikat, Su raadiosaateid nüüd
nad teavad, et kuulaksid,
neil kõigil mingi oma story Sinuga,
nii et ealeski ei kahtlustaks nad midagi ja see ongi hea
olla nagu kameelion
igas seltskonnas vastavat värvi nagu vaja
aga rebane ei saa ju ennast pikalt peita
eriti enda saba
ma mõistan nüüd, miks olid nii lühikeelne
miks telefonid on ühed paldiski maantee algallikad
eriti kui soovid süveneda tundesse, sest tunne on parem
kui peas kaua ketratud reaalsus
reaalne mõte
Kui Sa oleksid siin
oleks elu ikka samamoodi
muutumatuna
see läheb samasuguse hingetõmbena edasi
ainuke vahe on see, et vahepeal teeb süda kriiks ja krääks
ja ma lähen kardioloogi juurde
võimalik, et ma saan veel enne pidama
ja et mu arstidest sõbrad toetavad mind,
et ma ei kukuks samasse auku, kuhu 2x olen kukkunud
inimlike piiride ületamisse, läbi põlemisse,
üle kurnamisse
ka iseenda tuline märk võib ennast tuliselt põletada
oled õhk või oled maa
või hoopis vesi
igaühel oma boonused
miks sa helistad
miks üldse
tahtsid näha ja teada
uudishimulik loomus loob silla
korraks näha ja vaadata
ja tunda
hea, et vastu võtsid, kuigi uuenduslik
ma ju kunagi ei helista, vaid üldiselt magan
pidžaamas oma ruudulise teki all
sa tead
kust sa siis nüüd helistad?
ära parem helista
nii on ehk kergem
või pigem tule kohale
kõne võib olla hakitud
südameside tõeline
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud