11.juuli südapäeval Luke mõisa pargis
puuks olin minemas
lendlevaks liblikaks
vanas mõisa pargis
taevasinaks läbi okste
tumeroheliseks
puude varjuks
lagendikuks mida päike
hommikust saadik on jootnud
vaikuseks sõnatuks
millel pole otsa
armsama asemel
tahtmatult kohtad
7
22/08/2022
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
lembit
Enamusele meist, Lille, on see tunne kauge ja võõras. Soov üheks saada loodusega, olla temaga üks. Minna tagasi kogu elava ürgkoju. Meile piisab sellest, kui me põrmust hakkavad õitsema sinililled ja piibed. On rahvaid ja kultuure, kus säärane üheks saamise soov on kestnud tuhandeid aastaid, toimib tänaseni. Aga see on hea leid: armsama asemel tuleb vaikus. Kui tunne läheb katki, voolab armastusest tühjaks.. Parem, kui seda ei juhtuks.
1 aastat tagasi
lille
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: lille
- Lisatud: 22/08/2022 07:50
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 240
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud