Mina
Mis minust saanud on,
nii vanana istun siin,
mattes hea sõbra,
mõtlen iseendagi valusatest päevadest
kui enam ei oska ei jaksa
sooviks vaid vaigistada seda valu
Aastad kogunevad, aga minu tuum on sama,
see avaneb ja avardub, aga mina olen mina
aina mugavam, aina mina ise,
aina rohkem mitte hooliv sellest
kuidas võib nähtav olla mu väline ilme teistele
püüan hakkama saada eelkõige iseendaga
Kui taotlus on tehtud, et lapsi ei tule,
võin ma oma helesinise kleidiga kivil istuda
ja ennustada veepeegeldusest sügavuti minekut
aga...
kas ma tunnen ennast rõõmsana?
ma pole osav multitasker
olen fokusseeritud vägi
Mida armastan, seda teen,
mida jumaldan, sellele järgnen
Kus on mu kodu?
Seal, kus on mu tunne, tunded, mitte mõtted
sest tunnetes olen alati tõene ja aus
Mõtted on nagu iseenda manipulaatorid
sotsiaalsed normid, isiksuse häired
muu tühi-tähi,
mis laiemas perspektiivis ei löö lained
Mohitod rannas
Kahekesi koos
Vaadates inimesi, kes tulid näitama iseennast
Müüma ennast kui produkti
aga sisu?
Ma ikka veel muretsen selle pärast,
et kas näeme ainult välist ega
püüdlegi sissepoole vaatlema
millal on see kiire-kiire-kiire lõpp
et istuda saaks rongile koos oma päevikuga
mõeldes oma mõtteid
mis võiksid olla uute ideede seemneks
et sünnitada midagi uut
iga asi saab kuskilt alguse
Parimad ideed algavad vaikusest.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud