Üle joone
Üle punase mõttejoone
astusin kogemata.
Sattusin vihkavasse maailma.
Keeldude- käskude kõrghoone
täienes kõhklemata
ja aadete rusud riivasid silma.
Põlesin säraküünlana taevas,
tuhka langes pilvede peale.
Valusas edasijõudmise vaevas
aimdust sain enda tegemata veale.
Tuulele tõkkeid vaikus ei sunni,
paadunult külm puges riiete alla.
Risk saabus täpselt määratud tunnil,
kiviklibudes kriipis mu tallad.
Ent sellegipoolest vahetevahel
astun
üle punase mõttejoone...
07/09/2022
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud