Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

isa värssidest

kui kurgus otsa saab
päikese hele sõõm
teel olen teise ilma
hing lahti laseb elu küljest
nagu oksalt leht kaob kergelt
päevast rõõm
kuis kardan kohtumist
Issand Sinuga silmast silma
kui igaveseks jään
ilma maisest kodust
linnulaulust haljast rohust
eha valust kase tohul
mul kõiksusega rääkida
tuleb igavikus lõputult
üksnes tema keelt

— lille
54
11/09/2022 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Luulekogu Kommenteeri Kopeeri Luuletuse pilt

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
lille
2 kuud tagasi
Aitäh, Lembit, sellise analüüsi eest!
lembit
2 kuud tagasi
Jah. Meie viimane kohustus elava elu ees on lahkuda tänutundes inimeseks olemise võimaluse eest. Kas meile selleks kunagi ka uus võimalus antakse? Ma ei muretseks selle pärast liialt. Rõõm olemise eest täitku meid muretsemise asemel.
lembit
2 kuud tagasi
Lille! Kui suitsiidi üle arutatakse ühiskonnas üpris palju, suitsiidi teemalisi luuletusi leiab isegi põhikooli viimaste klasside lugemikest.. See on muutunud omamoodi epateerimiseks isegi. Siis elu loomuliku lõpu- surma- üle ühiskonnas üldjuhul veel ei räägita. USA-st tulnud trend räägib ainul igavesest noorusest, edust, rikkusest.. Surma, nagu polekski üldse maailmas olemas. Ometi on ta elu lahutamatu osa ja paratamtu kaaslane. Su isa on selle ära tabanud. Õigem oleks öelda: selle tõeni (arusaamiseni) jõudnud. Jessenin: Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte: ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam on veel surm. Alliksaare suurepäraselt tõlgitud Jessenini värsid on eesti luule maastikus omaette fenomen. Surma üle ei maksa hakata mõtlema ja selle üle arutlema mitte liiga vara, nii takistab see elamast ega ka mitte liiga hilja. Õnne aluseks siin ilmas on siiski mõõdukus kõiges. Püüd aru saada Jumala rahust.. Selle olemusest ning toimisest. Sain mõni aeg tagasi kokku oma Õpetajaga. Teatud eas on õige Õpetaja olemasolu teismelise maailmas suurim õnn, mis talle armsama kõrval osaks võib saada. Mul on seda õnne elus mõnel korral olnud. Lahkumisel lausus ta mulle otsa vaadates nukralt. „Üks kohustus on mul veel inimesena jäänud teha. Sa ei arva seda 30-40 aastasena, kus elu alles rullub lahti, niikuinii ära. Kohustus väärikalt lahkuda.“ Sinu isa värsse lugedes, tuli see uuesti meelde.

lille

Kasutaja lille profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: lille
  • Lisatud: 11/09/2022 11:16
  • Kategooria: Kategooriata
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 91
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud