Tänavalaps
Sügavalt riivab üks jälg
hinge, kui kusagil näed
last kriimulist, kellel on nälg
ja trotslikult rusikas käed.
Mööda keegi ei kõnniks
tast külmalt. Mitmekordistuv mõtete kaja
seab meidki veel kraaklejaks põnniks,
üle kõige kellel on vaja
oma õdusat kodumaja
ja südamesoojust...
Küll ükskord säratab päev
ka tänavalapse peale,
kui mõni meist sirutab käe
ja juhatab teeotsa heale.
Silmavaatesse selgineb siirus,
hing avaneb soojusetuksel,
ehkki möödunud olelusviirus
vahel peatub veel südameuksel,
siiski nõrgaks on jäänud ta kutse-
see põli ei peibuta enam.
3
27/09/2022
Elu
Järgi luuletajat
