40
Tallalakkuja
Vihma sadas
kõndisin üksi
oma ihuga
öisel märjal tänaval
ligunenud asfalt
limpsamas saapaid
kõndisin kiiremini
aina kiiremini
kuni tundsin
et jalad ei puutugi maad
justkui lendasin
täiesti kindel
et lendasin
olin nii õnnelik
saan nüüd käia
kõigis maades kuhu
varem ei jõudnud piletit osta
ei praami ei lennuki
Rooma London Pariis
äkki aga tundsin kuidas
vihmamärg asfalt siiski
puutus õrnalt mu taldu
õrnalt kui ihar naine keelega
ja tõi mu maa peale tagasi
Kuradi tallalakkuja
19
07/10/2022
Absurd
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida

Rein Asugram
Aitäh heade soovide eest.
Sulg ja tint on siiski olemas, kuigi jah pastakas peamine ja mugavam töövahend.
3 kuud tagasi

Kukuer
Toredad luuletused, Head ja huvitavad mõtted, mille peale ise nagu ei tulegi. Mis muud kui hoogu sulele või õigemini pastakale(vähemalt arvan nii, et vaevalt keegi sulega enam kirjutab)!
3 kuud tagasi
Rein Asugram

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Rein Asugram
- Lisatud: 07/10/2022 16:10
- Kategooria: Absurd
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 137
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud