veel pisut sügisest
koltub jälle taeva alune
nagu tuhandeid aastaid
samamoodi kui lind lill mets ja põld
sa seda ainult nukralt vaatad
peitma hakkad hinge eest
raagus metsa vettinud
kõrrepõldu
kuldseid lehti okste kaelas
tühja taevast
väristama sellest õlgu
*
jääb voolama jõgi
lehtima mets
õitsema lill saab
vihmaküpseks pilv
ka siis kui mind
enam pole siin
minust rääkides
seda saadab vahel
ohe valu hele piin
möödub lein elu
uuesti hetke täidab
siis läidab
13.10.2022
5
13/10/2022
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
lembit
Küsimus
Kuidas ma saaksin lembitu nime alt kõiki luuletusi failina endale alla laadida?
Info
- Autor: lembit (lembit )
- Lisatud: 13/10/2022 10:15
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 219
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud