Võlg

Mu sõber sind võeti
mind jäeti
mind jäeti
kuid mina jäin võlgu
nii paljut
jäin sinule võlgu

Tahtsin sul järele tulla
kuid ei
ma tahtsin
kuid mina ei võind
mul öeldi
et nii see ei käi
mul öeldi
et maksmata võlad

Ma tuleks
kuid mind ju ei lasta
ja sina ei vasta
ei vasta
sa mulle kui kutsun
olen võlgu
ja siis ka ei saa
kui sa ka
vastaksid jaa

Üks sõber läks
läks
ka veel teine
veel järele
läinud neid kaks
Üks
oli minule võlgu
elu ütle
et oleme tasa
surm ütle
et oleme üks


Ei noormees
nii see ei ole
niimoodi
vastu ei võeta
ära niimoodi kunagi tule
iial
ei iial nii võeta
SINA jäid sõbrale võlgu

Sa läksid
kuid mina jäin võlgu
jäin elu
ja surma jäin enda
jäin võlgu
ka südame süü
miks läksid
sa nõnda et nüüd
olen mina siin sinule võlgu
tagasi võimatu anda

Siis ükskord
ma kuidagi mõistsin
mu sõber
ma kuidagi mõistsin
ma mõistsin
et polnudki võlgu
võlg oli kingitus
mõistsin
ma polnudki kunagi võlgu

Ma elan nüüd
tundmata süüd
ma elan
kuis tahan ma nüüd
ja suren
kuis tahan ma nüüd
mu sõber
ja mul pole süüd
polnud võlgu
ja pole ka nüüd

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard