Effu
No Verbal Admiration
I feel out of place,
There’s room for two in my space.
My heart’s big but still
Your share it will not fill.
You’ve always been missing
No matter who I’ve been kissing.
They’ve been like sprinklers
But I know you’re the storm.
Their inadequacy has left splinters
To where my love is born.
I’m a stray cat in the rain.
No roof, just paws in pain.
What’s left is a gram of faith...
You’ve no idea how I’m this frail.
Don’t tell me I’m beautiful,
Don’t tell me I’m cool.
Tell me and it’s our funeral,
Just stay with me and I’ll stay with you.
Your .....
A Heart Full Of Little Fluffy Butterflies
I have poison in my veins,
I feel it pumping, I’m not the same.
My heart keeps whispering your name
And you can hear it but you’re oceans away.
How do you read my soul?
I thought it was secret, you know...
As a day into a night you’ve grown
Close to my heart, where wind used to blow.
I’m sorry but your eyes
Look like the starlit skies.
You bring a fire into mine
And my heart is full of little fluffy butterflies.
I smile and I smile
Thinking back to our time.
Your kisses, unable to deny,
Give me my wings to fly.
I’m scared to feel this way,
Not going to lie.
.....
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,
kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Lydia Koidula
Ema süda
Üks paigake siin ilmas on
kus varjul truudus, arm ja õnn.
Kõik mis nii harv siin ilma pääl
on pelgupaiga leidnud sääl.
Kõik mis nii harv siin ilma pääl
on pelgupaiga leidnud sääl
Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn nii kindel, muutmata!
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb
su õnnetusest osa saab.
Lydia Koidula
Ja lõpus kedagi rääkivat kuulsin...
Peeglisse vaadates paistab praokil silmast pisar,
otsmikul kortsud mu nahast kooruma on visad.
Mu katkiste huulte vahelt kostub vaid ohkeid
ja hinges rebenevaid haavu kuulen aina rohkem.
Unistus laulda on minetan'd mõtte,
kadunud lootus, mis langes siia jõkke,
kus kividel põhjas on koledad kärnad
ja suvel on mõlemad kaldad siin härmas.
Püüdsin sind hüüda, et pääastaksid mind,
kogu hinge andsin ja röökis mu rind,
kuid tuulega igavikku kadus mu püüd
ja lõpus kedagi rääkivat kuulsin, et õnnelik oled sa nüüd.
Eva Pärnits
Vaataks kui ennast läbi ajaloo peegli
Ta toidab ja hoiab ja katab su keha,
ta sinu eest võiks mida iganes teha.
Ta kuulab ja jagab igat viimastki muret,
ning tead, et sind koju ei toonudki kured,
kui vaatad ta silmi ja vahet ei teegi,
sest vaataks kui ennast läbi ajaloo peegli.
Ta töötab ja töötab, et teil mõlemal jaguks,
endast sulle anda kõik pole tema jaoks palju.
Nüüd mõtle, kas maakeral keegi teine veel
sind nõnda armastaks ja kaitseks kui su enda emake.
Eva Pärnits
Jagan
Ma jagan, jagan, jagan,
siin igasugust saasta,
ma isegi ei maga
.........ja jagan terve aasta!
Kõik läpakad, i-Padid,
...ja jagan turvaust,
kosmeetika ja paadid,
jagan enda rumalust.
Sest ära ma ei jaga,
kui mõttetu on see,
ja FB seina laga
mind rikkamaks ei tee.
Ka enda ära jagan,
jääb ainult tühi paik
ja sina kallis sõber
võid vajutada "Like"
Tauno Rahnu
Sisemine hääl
Merd kattis kurblik vaikus
ja kajakad lendlesid vete pääl,
lain'te kohal armastus kaikus,
minu kõrvu paitas vaikuse hääl.
Tundub, kui lõputu rahu,
otsekui maailma tagumine äär.
Siin istun ja lunastust palun,
vaid me hing on ju see, mis jääb.
Ma ei tea, mis mind sunnib,
mis mind tagant tõukab ja ähvardab.
See vastu minu tahtmist punnib
ja kui leek minus uuesti lahvatab.
See käsib taaskord mul võtta,
võtta oma süda värisevasse pihku
ja joosta tagasi tunnete sõtta,
et jälle võiksin tihkuda nuttu.
Ei oska ma öelda sest lahti
ega niisama minema ajada. .....