suslik
helina
vahel asun tal lähemal ,
muidu asun tast kaugel,
see mida mulle ta tähendas
oli siis tilgana laugel..
vaadata teda ei tihka,
piilun vaid nimetult nüüd nii-
tean et mind väga ta vihkab ,
ses olen ise ma süüdi
Tahaksin öelda veel tere,
kuulata kuidas tal läheb,
aga kui minust ta möödub...
värisen üle kere.
kristel eslas
Anna andeks, et armastan sind
Anna andeks, et Armastan Sind
Andesta, et olid tükike mind
Andesta, sest igatsus jääb
Andesta, kuid mu südamesse jääd
Andesta, et tulin
Andesta, et olin
Vabanda, sest ei suuda olla nagu sõber või tuttav
Andesta, et ei saa unustada nagu Sina
Andesta, sest olen kõigest lihtsalt Mina
Vabanda, et lähen nüüd
Andesta, sest tunnen süüd
Andesta, et üldse olen
Andesta, palun Sind
kui Sa veel vähegi mäletad Mind!
kristel eslas
Igatsus olla see kes olen.
Jällegi kord,
Kuigi suund pole nord,
Valdab mind tühjus
Kui piinav nähtus
Ma ei tea sedagi
Kust leida see midagi
Midagi, mis aitaks
Ja mu hinge viimaks paitaks.
Kas tõesti selline ma
Keda vihkan ma
Miks on mu elu piin
Kui mul sees pole viin
Ma tahaks olla külm ja kõle
Aga see oleks võib-olla liiga jõle.
kristel eslas
igatsus
Miks ei maganud ma öösel,
Ei saanud ma rahu kuidagi...
Ma mõtlesin sinust koguaeg,
Hommikul, päeval, öösel.
Kui kooli kõmpisin,
Mul mõtteis olid sina.
Kui koolist tagasi kekslesin,
Igatsesin sind uuesti näha.
Kui magama heitsin voodisse,
Siis mõtted läksid rändele.
Siis tuli välja tõekene,
Olid mulle ainult sõbrakene.
kristel eslas
Siiani meeles
Sinu küsivad silmad, on mul siiani meeles.
Sinu halastamatud laused, on mul siiani meeles.
Sinu kartmatud teod, on mul siiani meeles.
Sinu helge iseloom, on mul siiani meeles.
Mul siiani meeles, kui hoidsin mind nagu kullatükki.
Mul siiani meeles, kui mind hopatasid nagu väikest last.
Mul siiani meeles, kui võtsid Sa mu käest kinni.
Mul siiani meeles, kui järgisid mu samme.
kristel eslas