Luuletused
Järgi
Poolik
Laual poolpõlend küünal,
põrandal poolnärtsind õied.
Südames poolpiinav valu.
Voodis on pool sind.
Luuletuse poolikud jupid
poolsegamini laual lebavad.
Köögis poolhallitand supid
lebra mind poolikult segab.
Südames poolsurmav valu tapab
ja süda sinu poole kappab.
Oled ainult poolenisti minu,
kuid tahan tervikuid.
*****
Kohutav igatsus
tundub kui sigadus.
Palun tule ja päästa.
Tahan sind sellest säästa.
*****
Tahan nutta su õlal
pole tähtsust tundval põlal.
Tahan tunda, et keegi must hooliks
ja keegi - keegi mind lohutaks.
M .....
Lubadused
Lubasin su unustada,
kuid ei suuda.
Lubasid mind hoida,
kuid ei suutnud.
Lubasin sind armastada,
kuid sa ei tahtnud.
Lubasid mind hellitada,
kuid sa unustasid.
Lubasin sind kohelda kui kuningat,
kuid sellest oli vähe.
Lubasin sulle kõike,
ka seda sa ei soovinud.
Lubasin, et loobun,
kuid ei suutnud.
Lubasid, et enam ei mängi,
kuid sa ei hooli ja teed seda siiski.
Kust sa tead?
Kuis oskad sa leida neid ilusaid sõnu,
mis toovad mu hinge rahuldust.
Kuis tead, millal vajan ma neid,
sa oled ikka tõsiselt hea leid.
Meelte segadus
Lubasin sind küll unustada -
kuid ei suuda.
Mul on küll uus,
kuid ma ei armasta teda.
Mida teha edasi?
Kas minna tagasi?
Elada edasi?
Küsimustele ei leia ma vastust.
Ehk aitad?
Vaevalt -
sind ei huvita see tühine plika.
Kuidas panna sind huvituma?
Mis peaksin selleks tegema?
Kuidas toimida?
Armastan sind -
kuid mitte nii palju., et sust loobuda.
Vihkan sind -
kuid mitte piisavalt, et sind tappa.
Tappev armastus
Haiglane armastus haiget teeb
ja veri soontes kuumalt keeb,
sest mees, kellega end jagada tahan,
jättis mind juba ammu maha.
Sealne tunnete vool,
mis tundsin end tapvat.
Kõik, mis vajasin, oli vaid su hool.
Ei uskunud, et see armastus mind tapvat.
Külmal põsel pisar soe;
langeb alla mööda külma keha,
mis tuim, kuhu ükski tunne ealeski enam ei poe.
Ootan kärsitult, millal saabub eha.
Sa tuled enne eha - katsud - kalk,
tunned, et oled süüdi, kuid siiski…
kuuletud - lähenevad mingid sammud…
Eha saabub ja me lahkume koos.
Sinu kõrvale jääb keha .....
Nutan, naeran, rõõmustan
Nutan, kui sind pole.
Nutan, kui tean, et sa ei tule.
Naeran, kui sa oled
ning rõõmustan, kui tuled.
Oleks, et sa tuleksid.
Ei nutaks ma, kui sind pole.
Oleksin rõõmus, kui teaksin, et tahaksid,
kuid kahjuks tean ma tõde.
Ma pean nutma,
kuna sa ei tule.
Ma ei rõõmusta,
kui sind pole.
Tahaksin, et oleksid
minu juurde tuleksid.
Rõõmustaksin, naeraksin
ja sinu soovid täidaksin.
Pole kohta
Pettumused hävitavad mu hinge
ja täidab selle sooviga - surm.
Mõned arvavad, et olen nii vinge
ning keegi ei aima, et neid ootab ees mu surm.
Mina sündisin siia, et varakult lahkuda.
Ei oodanud ma tõesti, et ei pruugi siia mahtuda.
Minu jaoks on see maailm väike kurjus
ning minu pääsetee muredest on olla purjus.
Minu jaoks pole kohta, kus paistab päike.
Mind ootab põrgu, kus põriseb äike.
Kuid olen kõigest nii väike,
et minust saab vaid silma kurbuse läike.
Unelmate süles
Minu unelmate mees -
rääkisin sinust silmad vees.
Ma ei tundnudki sind alguses;
polnud näinud, kui nüüd selles valguses.
Seal sa seisid
ja maale reisisid.
Meie pilgud küll kohtusid,
kuid üksteise silmades need kohkusid.
Tajusime üksteise külgetõmmet,
nii vaimset kui füüsilist tõmmet.
Andsime nendele tunnetele voli.
Ainult meie oleme tunnistajateks, mis meiega oli.
Me kütsime teineteist üles
ja ma istusin juba sinu süles -
püksid maas
ning see kõik lõppes taas.
Ei kuulnud me teineteisest kaua,
mis pani mu südamele raske raua.
O .....
