Aafricaman
Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su .....
Kui ainult usud sa
Väljas sajab juba ammu
mööda tänavaid ma tammun
ja aina mõeldes sulle
ning sinupärast hüppaksin ma tulle
Sind ma ammu näinud pole
igatsus mu hinges kole
Ja elu sinuta
on kui roos ilma õieta
Ma palun veel üht võimalust
et näidata seda koledat igatsust
sina oled see ainus ja õige
ja mälestusi korrata võime
kui ainult usud sa
Nüüd me rannas kõnnime
päikseloojangut vaatame
ja äkki tunnen su huuli
ja tõusmas tundeid nii suuri
See öö kuulub vaid meile
ja pole asja siin teile
ja seda muuta ei saa
kui ainult uskuda
Maailmaruum
Me tõsikindlalt pole enne kuulnud nii,
et taevasinalt kaugele jääb silmapiir.
Me kahe vahel käratsemas kuldne kuu
ning ülbitsemas on kui suur maailmaruum
Kas võite ütelda, miks oleme me siin?
Sest päikseta jääb tühjaks kuldne tähe kiir.
Me vahel õhk, mis aina jahutamas meid,
kuid kuumalt särame, ei ole vaja teid.
Pilvede poole, tähtede embuses
Sukeldub suule, kuukiirte lembuses
Hõljume taevas, ootamas meidki veel
Kui allveelaevas, lõpuks me kohtume
Ei kindlalt väita saa, et reis meil lõppemas.
Ei üldse aru saa. kus lõpeb algab maa.
Kuid siiski usun .....