Mushrooms
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
näitus
Tule ma korraldan
näitusele meile kahele -
Avan galerii elu
parimatest hetkedest
mis ei mahu sõnadesse.
need isiklikud fotod
visandatud või klõpsatud
silmadega -
mustvalged ja värvilised
ka ilmutan uuesti need
mis põletasin valust
mis rebisin tükkideks
vihahoos.
Negatiivid ju jäävad
alatiseks -
alateadvusesse varju.
Palun õpi mind tundma
sest oma kunsti jagan
ma harva kellegi teisega.
Kas jääd?
Palun ütle ja -
sest kõrvalruumi
tahan ma rajada
ühise gallerii
meile kahe
südame vahele.
Tabalukk plõksatab
võtme peidan ära
ja asuk .....
mineviku urn
Tunded.
Inimesed.
Mälestused.
See mis sai kord
põletatud maha et -
mitte tunda enam valu.
Maetud said nad sügava
tuhahunniku alla.
Aga kui nad uuesti
meenuvad on silmad
tuhka täis ja -
ammu kustunud söed
taas hõõguma löövad -
see on meie mineviku
urn.
röövimas meie und
uuesti närve söömas.
ühel päeval
ühel päeval...
lahkun taevasse täheks
särama eredalt igaveseks -
soovin et hästi läheks
kellega aega jäi väheks -
rääkimiseks
armastamiseks
nägemiseks...
ühel päeval...
lahkun taevasse täheks
särama eredalt igaveseks -
naerata siis vahest
öösiti tähistaevast nähes
minu hetkeliseks mälestuseks.
minevik
Kaotasin ajataju viivuks
silmi avades enam ei
teadnud kas viirastuses
või ilmsi manas mu ette
end see luupainajast seik.
Ees pikk allee tuttav
tee kus mind ootamas
kodutänav.
Valge samet on katmas
maad.
Pikaks veninud jalajäljed
mis lohistanud siia see
tume kogu kes sama
kaugel minust kui igavik -
pöörab aeglaselt minu poole
moondunud näoga ta siis.
Äkitselt tunnen ära -
see on mu enda minevik.
ma olen juurteta puu
Ma olen juurteta puu
keda tormised tuuled
rebivad lahti maast -
loopides igasse suunda.
Ma olen veel noor
kandes esimesi
rohelisi lehti -
otsimas õnne aina
uutel radadel nii
kuhu võiksin rajada
püsiva kodu.
Võrsuda ja õide puhkeda
kanda armastuse vilju -
poleks enam hirmu
et rajudel hetkedel
tuuled mind taas
puruks - lõhki kisuks.
Ma olen juurteta puu...
Kes pole veel leidnud
kohta selles kirevas
ja värvidest pimestavas
ilusas hingede aias.
inglitiivad
Sul üleöö kasvasid
inglitiivad.
Need mis igaviku
kaugustusesse ja
kõrgustesse vaid
viivad.
Nõnda noorelt kõik
poolikuks Sul jäi.
Elu - nagu üürike
õnnelik hetk korra -
süttib ja siis kiirelt
läind.
Peopesadest jookseb läbi
mälestuste liiv -
aastad mida olen läbind
Sinuta.
Tunnen siiski aeg - ajalt
Su sünni - lahkumispäeval
et oled taas tagasi siin.
Kas kunagi suudangi leppida
et saatus su meie juurest
nii kiirelt minema viis.
inglid
Paljudele Sa näole naeratuse tõid
lastele oma saatega hubased kodud lõid
aidata nõrgemaid oli Sinu missioon
heldus ja armastus olid visioon
Sellel maapealsel taevasel teekonnal.
Aeg sai pööratud ümber nõnda ruttu
kadusid igavikku täitvasse uttu
südamed täis ängistavat leina
vaikivad ka kaotusevalust palati seinad.
Jumalal inglitest jäänud väheks
kutsus Ta Sinusuguse erilise enda juurde
nüüd kui lähed taevasse süütad tähed
teame mõelda Sinule õhtuti neid nähes
et oled pääsenud kuningriiki suurde -
SAMA SUURDE NAGU OLID SINA INIMESENA.
igatsuse lind
Aeg - ajalt mu aknalaual
käib igatsuse lind nokkimas
valust läbi idanenud teri
olen neid endas hoidnud kaua.
Kustutab janu nirisev oja
mis voolanud silmadest läbi
kohati saanud sellest meri
lainetena kastnud märjaks
sind mu igatsuse lind.
Noka vahelt immitseb
terade sisemuses -
mu hinge veri
see mis Sind uuesti
ja mu südame valust
puhtaks selleks korraks pesi.
ajavoog
Miski ei suuda peatada ajavoogu
nagu jookseksime elust läbi
jättes maha vaid mälestuste varjud
ning tunnete kogumiku mällu.
Keda tundsid eile
ja pidasid sõbraks
tänaseks jäänud
nimi merest uhutud
meenutuste liival.
Peataks korra liivakella
keeraks tagurpidi aja
elaks läbi videvikust
igaviku mis endasse
lapseliku õnne toona
isekalt küsimata neelas.