Mushrooms
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
las südamed kõnelevad
las meie südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis lummav valgus
tavalises armastuse muinasloos
tunnete päikselises soojuses.
pilgud kohtusid teadmata
et vajame vaid üksteist
ennast korda seadmata
leidis elu parima meist.
kududes ühiseks kaks eraldi
olevat hinge mälestustelõngal
siis me järele salaja tuldi
kinkides suhu kõnelemiseks sõnad.
las me südamed jutustavad loo
teineteisele õhtuses embuses
kuidas sündis meie elude algus
kõrgema poolt suunatud valgus
et leiaksime ülesse muinasloo
mis on loodud armastuse soojuses.
viimane päev
kui tuleb su elu viimane päev
ning su seinad ümber langevad
need mis varjanud olemust nii
sügavalt keelatud pilkude eest.
võõrad sinu sisemust loevad
kui avatud raamatut isukalt
magusad patud peitu ei jää
valus tõde kistud tükkideks.
mälestuste fotoslaidid sinu
signatuuriga ostetakse nüüd
tühise tasu eest minevikku
maise keha mullaks siis müüd.
enam ei pea tundma häbi
öösse veel lahkumise hõik
hommikuks saanud on läbi
järjekordne õpetlik elulõik.
kõiketeadja
ära tule arvustama minu tegemisi
kui ei ole tundnud raskuse kaalupomme
mis igapäevaselt mu keha koormavad
keegi pole samasugune ju meist homme.
ma ei kavatsegi laotada ennast ribadeks
oma olemasolu et oleks see kõigile nägemiseks
lihtsam on ju lugeda teiste eksimusi vigadeks
selle asemele et oma asjadele sa läheneks.
ära tule võtma sõna minu suhtlemistel
kui ei ole kõnetanud isiklikult sa mind
ning pole olnud osav mõtete lugemistel
et ei ole kutsunud ma oma ellu sind.
ma ei kavatsegi enam alla vanduda neil
tühistel tülidel ja valedel arusaamadel
pole midagi ü .....
ma tahan vaid
ma tahan vaid sind endale igaveseks jäägitult
ei soovi jaotada nende vahel kes ei vääri sind
ma tahan et meie vahelised jutud saaksid räägitud
et võiksid viimaks mõista mis valdab hetkel mind.
see ei ole ju ometi armukadedus kui soovin head
et näeksid asju läbi silmade mitte roosade prillide
hoolin sinust rohkem kui millestki muust seda tead
oma armastust sulle kui veinina pudelisse villides
seda kahe südame ja elu liitmiseks minuga jooma pead.
liialt kaua olen jäänud üksi sellest purju
ometi pole täitunud selle olematu limiit
igavese armastuse võitmise katsed .....
äkitselt haaras tunne
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras tunne
meenutades ilusalt sind
vajusin mälestuste unne.
puud seisid tasa tuulte vaikuses
haldjate hääled kohisesid kõrvu
mesimagusaks meloodiaks igatsuses
kirjutades tähtedega taevasse sõnu
paitavalt sametiliselt armsaid õrnu.
äkitselt puudutas mind
üks võõralt võõras käsi
silmi avades nägin sind
seal seisid elust väsind -
igavikuks sai loodud tunne
mässides meid armastuse unne.
sõpruse puiestee
seal õhtuse lava ees
kus mängis lemmikbänd viise
tundis teiste valu see
elust laulev muusikust mees
sama lihtne ja siiras ise.
teiste liikmete saatvad pillid
tekstide ja meloodiate loojad
parandades elust tekkinud villid
luues südametesse lootused soojad.
muutes mõistvaks argielu piinad
neile kes ei saanud sõnumist aru
kel lohutust täitis õhtused viinad
silmis möllamas mässumeelsus maru.
neid ei huvitand kuulsus ja raha
vaid tahtsid jagada enda olemust
jättes raskemeelsusena elumõtte maha
otsides eksisteerimiseks tähendust.
seal seisin publikus vaikselt .....
elu kortermajas
kusagil karjub laps ja haugub koer
keegi prõmmides suleb korteriukse
kostub irvakil aknast suvalise naer
kõrvas peksab rahutu südametukse.
unetult varahommikul veel lebad
ühtlaseks kogumikuks sulanud kisa
maailmas hullumeelses siin elad
kus allkorrusel naabriks purjakil isa.
trepikojas on nostalgiline mineviku lõhn
astmed kulunud ning seinal värv laiguline
öösiti hiilib siin surma siluett näljast kõhn
kel silmis pilk nõnda inimlikult kurvamaiguline.
tänagi öösel paistab tavapäraselt tähed ja kuu
kõik tunduks nagu olevat eilse sarnaselt sama
mis sest .....
kaua veel
kaua veel kõndima pean
reaalsuse vahelisel piiril
kujutlusvõimega tean
et üks neist päriselt päris.
mõistus mängib trikke
kehale ajutisi sümptomeid
põletab valuks tikke
tunnen visuaalselt neid
eredamalt kui valgusteid.
kõik saab ju lõpus korda
enesele seda ma seda ütlen
leevendamaks rasket olukorda
et elan sellegi etapi üle.
ma elu surve all
ma elu surve all purunenud
nagu hariliku pliiatsi süsi
eilse varjuks sõpradele ununenud
probleemide puntrasse üksi
ülepeakaela olen segunenud.
olevikku kirjeldav leht tühi
sõnadest on mu eluloo raamat
tunnete kustukumm valu ei pühi
mida katki olemine toonud kaasa.
kes mind uuesti teravaks teritab
et poleks vaid ma ajatolm pinalis
maailma joonistades üles ehitab
õnnelikuks siis kahekesi värvides
oma südamed armastusega ehtides.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.