Sanya
Olen peegel maast ja ilmast...
Vaatan vastu kõigi silmast.
meelmäng
mis edasi
kui vaatad tagasi
kui polnud kõhtu veel
ja kiilaspead
kui polnud mõtteid
arglikke
võltsvagasid
ei teadmisi
mis nüüdseks tead
kui kustutad
kõik küünlad õhtu eel
et näha pimedust
mis põletab
süütab tuletõkkeid
musta ratsu teel
kes üht-teist
siiski
kehas mäletab
käib stardipauk
sa valmilt teiste seas
kel meeles ainult
sõit
ja võit
jääb märkamata
lekkiv hingeauk
sest veri tuksub
ainult peas
sait vaadatud
saab tühjus koha
no ära imesta
tribüüni esireas
ei tõuse tuhast enam
ükski toll
mis teha peremees
seks mängud p .....
see
ei räägi me sellest
ei vaiki
mis õhus on
risti ja
põiki
see teipinud
tehtavaks teod
kõhus keeranud
higiseks peod
see selleks -
see muutuski
selleks
kui puutusid
midagi
kelleks
ei suuda end mõeldagi -
milleks
jään liblikaist lõhnavaks
lilleks
ja see-eest
hoiatan kõiki
Sanya
supp
miks vahetasid
leiva
elu vastu
kübemed su väljasid
ei toida
kakadeemikud ei treeni
loomavaistu
ööliblikate päevad
seal ei
koida
piirmäärasid ja narratiivi-jama
pritsib tülikooli
iga luku august
saad pihta tihti
lapik-pika puuga
kui õiglaselt ei
hinda hinge-
kaugust
no mis me jälle
tollest
tühjast õunast -
ka koorituna kukub
vastu päid
määgime vaid oma
lahjast lõunast
vaikides lastest
kes meil sündimata
jäid
Sanya
müürilill
kas ma olen müürilill
valedele toeks
kes su lossiaias
sajatuhandeni loeks
ootaks kuni
postitantsu-preilid
ära kaed
püherdad kõik põrandad
lupjad lõbulaed
tahad – avan sulle
õie elu saladusi
kaetud köiearmid
kiviseina palavusi
pindudega paistetanud
kohmetanud käsi
oma ilu eest
mis iial
võitlemast ei väsi
viitan sulle kohta
kus ma eile murdusin
kõveraks ja kägarasse
pooleks kurdusin
kuid ei näita
napi silmapiiri
ainsat ust
mille kaudu
ühel päeval
kohtan võimalust
Sanya