palanis
I’m not the one who easily forgets
Don’t know you much but figure neither you
Of course it somehow happens step by step
But hits you then again out of the blue
Still think about that very special eve
The feeling that this night just never ends
We had just met and then you had to leave
Still heard a bit of you among your friends
As foolish or as witty it may sound
I always used to jog and think of you
it gave me strength to make another round
while Frank was singing „Fly me to the moon „
The finnish made my way to you
I haven’t used it since
But when we h .....
Mister X
He reminds you when its time to take a break
he will take you where the sun is shining
for your sake
And you pack your bag and quickly make a cake
just to assert yourself that he is not a fake
He will help you with your coat and open doors
He will even make his way through iron gate
Where the others shake their head he says „Of course“
cause for him you're plainly matter of first rate
And you're wondering if
He's just a fantasy, he is a fiction
he's a male from other space
Its hard to give an adequate depiction
although everything falls into place
The image .....
Valgustus
Igaüks meist kõnnib oma rada,
olgu mäkketõus või sinusoid.
Kas õigem kiirelt joosta või siis rahus jalutada,
Kas parem pillavus või kokkuhoid?
Nüüd võtan selga oma pagasi
Ja lahkudes ei vaata tagasi.
On eesmärk kindel, tahe vankumatu.
Ma naasen siis, kui olen valgustatud.
Kas hoida leeki suurena ja elu põletada
Või vältida ta ohte põnevaid
Et vanaduses oleks mida heaga mäletada
Ühtaegu järgima peaks mõlemaid
Veel jõudu on, et vastu pidada
End mudamülkaist välja vedada
Ei hooli teie manitsuste-kärast
Mu sõbrad, ärge kartke minu pärast.
.....
Pearu ja me Andres
Just eile internetis jutuks oma naistega
Me võtsime taas teid ja siis neid teisi
Kesk sügist mõjute ehk veidi liiga maistena
No kes ei ihkaks siis üht väikest reisi?
Las olla meil me Pierre’id ja meid lõbustagu Klaus,
Kuid nendega ei ühine me vandes
Teist eemal olles alles julgen olla päris aus:
Nii hea, meil on me Pearu ja me Andres!
Löö sirgu selg ja mantlihõlm, me eesti meeste sugu
Ja masust hoolimata kesta ikka edasi.
Sa võta teatavaks: me tegelt peame sinust lugu,
Ei ole üldse nõnda hull see asi.
Romantikast ei vähimatki taipa meie Mats
.....
Talvesaisoon-hibernatsioon
See on aeg, mil päike tõuseb hilja
ja juba varsti jälle looja läeb
on oma urus karu, iga putukas ning siil ja
valgest soojast suvepäevast und vaid näeb
Ka meile meeldiks jääda kauem sooja teki alla
ja pehmes voodis külge pöörata
kui tuiskab lund või vihma taevast nagu kraanist kallab
ei lasta meil päev otsa põõnata
Tasa tahenevad maapind, lombi-järveveed
aeg on kanda talvekäpikuid
tabad taas end tahtmast ühte tassi taimeteed
tagataskust taskurätikuid
Talvel tahaks tahedamat: tangu, tatart, liha
pekki akna taga nosivad ka tihased
niikuinii siis mant .....
Kanali ääres
Kanali ääres põõsastik lokkab
Päikene soojendab merd
Pahade sääskede teravad nokad
Imevad magusat verd
Sirelisiirup ja võilillemesi,
Sülgede marjane maik
Täis juba pissitud suplemisvesi
Männipuult niriseb vaik
Räästa all ripuvad kuivanud särjed
soolased nagu me ihud
Üksteisest kinni hoiavad märjad
higised kleepuvad pihud
-Tiina Nuum-
LehMaasikas
Suvel, kui väljas on ilusad ilmad
Sõidan ma maale ja teel
Kohtan ma lehma, kel kurvad on silmad
Ja peale selle tal veel
On lausa hiiglaslik keel
Segamatult vasikas mälub
Ja õnneks ei vaja ta muud
Ta mäletseb otse maasikavälul
Täis magusaid marju ta suu
Just lõppemas on juunikuu
Õitsnud võilille ebemeid sajab
Ja paplite vatti puult
Kärbseid sabaga eemale ajab
Ja kõrvadega teeb tuult
Ta mõjub nii siiralt ja truult
Mulle tervituseks ammub
Ehe agraarne idüll!
Mullegi ju maitseks mammud
vahukoorega küll...
Miks on su silmad siis märjad,
Nii klaasjad ku .....
Kirjuta mulle!
Ma pole Sulle ammu kirjutanud
Ka fesaris ei ole karjatanud
Ma samas võiksin sindki hurjutada
Et võiksid ikka vahel kirjutada
Et kuda elavad ka Harju vanad
Ja kas nad riimimist ka harjutavad
Ka sellest, kuidas käisid purjutamas
Ja hommikul sind pohm, va lurjus, tabas
Ka sellest, mis on elu varjutamas
Et mis on muutunud, mis „harju sama“
Ja sellest, mis teil seal on karjuv jama
Ei ole nii, ma ilma harjund: kama!
Ma tean, sul tähemärke on mustsada
Nad kirja tuleb panna nüüd, justsama
Ei jää sust maha rida, jää sust rada
On kaotus suu .....
Kevadpühadeks koju
Veidi kahju maha jätta oli oma linna
Samas üle pika aja on ka tore minna.
Olla teel ja palju mõelda
Lõpuks jõuda sinna,
Kus hää merelise tuule värskus tungib ninna.
Tee on tuttav, üle mitme jõe mu teekond kulgeb,
Songermaised põllulapid, külakrantsid julged.
Lumest järel ainult riismed,
kraavid aevad üle.
Kujutlen, kuis suvel siis me maa ja vete süles.
Või ehk pigem nende piiril,
pole lõppu-algust.
Keset kuumi päiksekiiri
Ööpäevringset valgust.
-Tiina Nuum-