palanis
Kirikukell
Pühapäeva hilishommikul
haigutad sa,
Öised kuivad veinid suud pannud
maigutama.
Käe tema ümber veel kindlamalt
paigutad ja
kuuled kuis kutsub ja nõudlikult
kaigub taamal
Kirikukell
Sa taas oled patune.
Ei suuda lahkuda,
Viibiks veel natuke.
Kätt veel hoida ümber ta piha
Ta on ju ingel
Ei kaasne siis ka jumala viha.
Keelatud õndsuses kokku võib kasvada.
Varvastest pealaeni huultega
kasta ja
Kuigi ta magab veel, suudlustes
vastab ja
võimatu tundub nüüd lahti tast lasta. Taas
Kirikukell...
-Tiina Nuum-
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....
Hallutsinatsioon
Ma olen haige
ja mul on väga halb
mul plagisevad hambad
vatiteki all
Teed kuuma ma joon
kuid mul ei hakka soe
Hallutsinatsioone vaid
see tekitab, ei loe
Et olen täiesti normaalne
näen, mu voodi kõrval haldjas seisab
eilsed mustad nõud on kaminas
ma tean sa pole ju reaalne
see olla ei saa
siiski palun sind mind terveks ravida!
Et olen täiesti normaalne
näen, kuidas süütab sigaretti
kolme peaga lohe tikuta
ma tean see pole ju reaalne
tunnen mind on pandud ketti
nagu koera, ja mind keegi sikutab.
Ma olen haige
mind ärge kadestage
mu seisukord on vaimne
õ .....
Kokatädi Laul
Mu pärmitaigen kerkib üle ääre
Ja üle linna tuntud mu pelmeenid
Viib keele alla kreemjas leivamääre
Mu kringel, koogid ja mu keedukreemid
Kokatädi – kokatädi
Kokkan kasvõi päevaläbi
Soola lisan õige pisut
Ja siis soovin teil head isu
Ei valmi kuubikust ei puljong ega kaste
Ei valmistoiduletist tule salat
e-aineid pole vaja meie lastel
ma õpetan neid sööma iga kala
Ka minu puhul kehtib tuntud väide
et armastus käib ikka kõhu kaudu
toit pole mitte pelgalt kõhutäide
nii püüdlikult ei kataks siis me laudu
Kui pidupäev, siis kasvõi kümme .....
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
Angerjas
Paadi põhjas angerjas
Limasena vangerdas
ära tahtis põgeneda
mees kui asus püüdma teda
sai ta kätte, pistis kotti
mõtteis juba supipotti
sinust saab hea leemekene
kuid siis äkki, heldekene
Mees ei uskund oma meeli,
uss see lausus inimkeeli:
„Tean, et olen kallis kala
pidulaua lemmikpala,
minu eest saab palju raha,
kuid kas seda sa vaid tahad?
Sulle tõsimeeli väidan,
suisa kolm su soovi täidan.
Säästa süldist minu saba,
lase vaid mul olla vaba,
päästa minu nahk ja veri
minu elupaik on meri.“
Kuigi polnud kullast kala
mees jäi uskuma ta hala. .....
Ei suuda harjuda
Läeb silme eest mustaks ja kõrvus on kohin
löödud südamesse käärid
ei tea kas veel kunagi armuda tohin
see valu küll seda ei vääri
Mu mõtted on mustad, mu elu on läbi
mu jalad mind enam ei kanna
on hirm ja on ahastus ja mul on häbi
ja lohutust miski ei anna
Mu süda veel ei suuda harjuda
nutt kurgus kuid ei lase karjuda
Ma püüan põgeneda, varjuda
kuid valu ei jäta mind maha.
Ma usu jumalasse kaotasin ammu
nüüd kaotan armastusse ka
ma luban endale ei ühtegi sammu
enam astu sellel nõiduslikul maal
Vett viskavad su kirjad sahtlis hingekerisele
mi .....
Femme Fatale
Ta ilu karge, jäine, põhjamaine,
kuid kedagi ei külmaks jäta see.
Ükskõik, kas fernet brancane või kaine
ta kiirgab soojust läbi kleididekoltee.
Aeg ei peatu,
kuid Gea on eatu.
Gea ongi tagurpidi aeG.
Kui kustub päevavalgus, kaob ka tema malbus,
ta pole mingi lambatall.
Üks pilk ning oled neetud, nii põrgulik ta veetlus,
just tema ongi femme fatale.
-Tiina Nuum-