Mäster Kuus
Vabanemine Teadaolevast Kotka Lennu Ainus Suund Seistes Silmitsi Maailma Kriisiga.
...once a Queen..always a creep.
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Mandumis Nähtuse Neuroloog
Silmakirjalik, oli kõik mida enese suhete peegelduses silmasin,
Kuidas on see võimalik? Enam polegi nii Kõlav viis,
kui sõbra viis, sügisene tuule iil, ,mure stiil, mööda selgroogu,
ülespoole ajju judinad kulgesid,
mis tegeliku toonud
põgenemiseks tõe eest puudub moodus,
Mu mooduseks on mu loovuses peidetud toonused,
mida kohtan vaid ülemisel korrusel,kui nina pole enam nohune,
olenematta nendest oludest, katsun elada värskena mitte korduses,
koorudes, sõnade vooludes, virkast voorusest, tihkest kooslusest,
mis kostnud mu eest, hooldust mu sees, lihvides kõik oskust .....
Pläraleerukedaaknapealteileitud
Tindist imbunud vihikute saaga,
pastakas mis mu tähelepanu ja käe
suutis ärandada,
äratab ta mu harva,
unistuse-tõsiduse, luulest,
nõnda tugevalt ta kulgeb,
üle valgete tühimikke,
immutades arusaamise mustrid,
kavandile,
läbi vastandlike, samas lihtne,
see kuidas õitsema viljeldab lille,
Enamik kes selle tindiga kohtunud,
on suht kindlad, et ta on osa mu käest,
lõbusast väest, õdusalt päev.
mööda lüüriliselt taas mul läeeb,
ja ma teda iial ei pilland,su kohtulikku hinnangut
lihtsustan virkalt,eesmärki mida ma silman, virutan kirja,
nõrgukeste hala mind .....
Kõik Tema Turjal
Ma ei saa kunagi piisavalt vanaks, et osta pakk sigarette,
Kui kuulutan, et olen vaba- ju mulle meeldib kujutada ette,
Koht mu peas mis peaks olema kõva on nüüdseks pehme,
häguseks muutunud kõik mis enne oli selge,
Kuid ühes asjas olen ma endiselt kindel,
ei pääse mu inimkond sellel verisel rindel,
peletades vagla kärbseid kesisel viipel,
Tragöödia mida mööda saab selgeks,
kuidas masinavärk töötab,
mul sees pöörab, nõrgaks jäänud süda,
sellise inimkonna heaks kutsu teda enam miskit lööma,
Kaotas oma puhtuse, saavutas kaidsena tuimuse,
kui kukkus mu ees, .....
Muunduv Luul
Imelik.. Mis on imelik?
Nimi on Imelik.
Pimesi, silmad kinni püüdsid imesi,
Südames kus lille viljeldi,
Sellest õiiest muud miskit nii hinnalist,
Lilleõis milles valmib mu nektariin,
Energia mis vestaks mind,
Et tõde ei peidaks hirm,
Südame löögitest valmiks riim,
Hariv viis, leida piir, et teada siis,
Kui vaid peata miim, järgi ahvisin,
Kui pikne sahmis siin,
vältida ei saanud põletus armisid,
oma loodu ta rüppesse pantisin,
Üksmeelel valmisin, füüsilises,
Lüürilises, südikas isend, sülitas silpe,
pühkis talt irve, kui müüdistas viimse,
Püüdlik j .....
Põrguline
Mida sa kuulad selle mõisa härra plära?!
Sa loll siis tea, et keda petab kulla sära
selle sööb uss ära?Ussitad ja ajad suust mäda,
ega märka kui uss sul ümber kaela ennast väänab,
sisiseb kõrva, räägib maailma kõikvõimsa,
lükkab ja tõmbab, vara kasvab ainult mõisal
Vat kus põrssad,kerge usklikelt kaval ants kõik võib võtta!
Vana väe ja rammuga, enam ei saa, käed võtaks rüppest,
tööga alustaks, seemne mulda, kui oleks üldse mõni kodumaa
-mida harida, kui maksud kui võlts ravimid liba tohtreilt ei sandistaks,
ja ninapidi veetud lähedaste teod ei armis .....
Hallil päeval
Sisutühjus
Kõik kuhu viis ülbus,
Elades võrdluses,
segaduses see mõõtev meel,
põgenes kui kõneles,
Arvates õigeks end,
Ei näe ma kaugele..
Ei näe-ei näe.
Kui kauge on tee
pühiks vihmase taeva,
ulataks käe,
kuid ennäe,
päev eal mööda lähe,
kus mõtlemast ma pääseks,
võimekalt sisu lugedes igal häälel,
mis kostub mul seal pää sees,
enesekesksel maailm jääb väikseks,
kõikjal vaid mu enda peegeldus,
tunnen ennast loona
- mida juba liiga kauua vestetud,
päike pilve piiril, nahka paitab pehme tuul,
vabale meelele piirid on kehtetud,
avaral k .....
Tärn-Täht mu taevas.
Rivis Seistes, Riimides sellest,
kuidas tunne endiselt on veider,
iga kord kui meenub üks kindel,
sügavalt tõmban hinge,
meenutades-unistades,
justkui käes viimne,
Rinnus tihke,
hambad plagisevad kokku,
kui kauua veel panen tõe eest jooksu?
Olen üks julgemaid neist keda tean,
kuid see olukord milles kohkun,
kartes sulle teha üle kohtu,
kui see pilk kohtub,otsides moodust,
soovides julgust, soovides kooslust,
mõtetes pole kaine ammu,
käed taskus, pea kuklas mõtlemine aeglustab sammu,
väed mida ei uhu puhtaks, kus mu kirka,
aeg läbi külmunud jää raiduda,
kujutl .....
Su maja seinad on klaasist
Ma
Jah ma kõnnin mööda seinu,
sellest ajast saadik kui vaatasid telkut,
oli elu täis veidrust, üks ütleks seiklus,
teisel lihtsalt arengu peetus, ja see ei lõppe,
see infiltreerunud me igapäeva kõnne,
Saavutanud mõttelise mõõtme,
kogu populatsiooni üle võime,
Nüüd siin sõimes tõsidust ei märka,
pshühioosi hoogudes haru harva
fookusega näkkab, ja siis panevad ka härga,
tähelepanu ees kõigil värdjana vaja ju näida,
tehke pilti, kuidas mu aju läks rikki,
viibin oma närvide piiril niigi, tahan kuuluda,
igasuguse moraali selle nimel unustan,
olen haige, .....