Vahest
Aitäh.
Ajatult soe
Iga hetk, mis on ja mis oli.
Iga sekund, mis tulnud ja tuli.
Iga minut, meid saatma ei jää.
Iga tund, millel kaugenev hääl.
Iga päev, mõtted mööduvad aina.
Iga nädal, mil jälle sind näen.
Iga kuu, kui vaikus mind painab.
Iga aasta, kui vanemaks jään.
Igavesti ma mõtlen ju sulle.
Alatiseks ma sinuga jään.
Ma vaid loodan, et mõtled ka mulle.
Minu kõrvus veel kajab su hääl.
Sooja tunde veel minuni tood.
Annad jõudu, kui otsa ta saab.
Kurvad, mõttetud, unised lood.
Pühid minema vaevatult taas.
Vaikuses kuulan ja räägin
Vaikuses, valede valu.
Hirmus on märgatud seegi.
Tean, et ma enam ei talu.
Kui südant mul puudutab keegi.
Tahan ja tahtmist ma peidan.
Vaevan ja võtan mis antud.
Seda hirmu ma endalt ei heida.
Seda raskust, mis aastaid on kantud.
Kuulan, kuid sina ei räägi.
Ning vastan, kui sind pole kohal.
Seda tühjust ei oodanud keegi.
See kui akna all öösiti vohab.
Millest räägin, mul selge see pole.
Ei leia ma sõnu neid õigeid.
On's maailm nii lõpmata kole?
Või leidub veel hetki ka helgeid.
Aeg on see, mis
Aeg on see,
mis päikse pilve tagant välja toob.
Aeg on see,
mis röövikutest liblikadki loob.
Aeg on see,
mis näitab meile halba ja ka head.
Aeg on see,
mis meie ellu muutuseidki seab.
Aeg on see,
mis annab mulle andeks minu vead.
Aeg on see,
mis näitab meile tarkusi sa tead.
Aeg on see,
mis hingevalu muudab kergemaks.
Aeg on see,
mis karastab me meeled kargemaks.
Aeg on see,
mis kortsud mulle silme alla seab.
Aeg on see,
mis võtab minult ära kõige hea.
Aeg on see,
mis muudab meie mõtted, meie teod.
Aeg on see,
mis meie elud kokku täna seob.
Aega a .....
Kui kord kunagi kohtume jälle
Kui kord kunagi kohtume taas.
Ja sa tunned mind ikkagi ära.
Siis silmad sa tõsta võid maast.
Ning mu südames teha võid kära.
Ma ei unusta ära sind iial,
ei eales ma lahti ei lase.
Hoian kinni ma kõigest mis oli.
Ning mu mõtetes leidub sul ase.
Aastaid läinud on mööda nii palju.
Aega kahjuks ei tagasi saa.
Aga pole ju hilja meil liiga,
et veel elada saaksime taas.
Palun midagi uut selles elus.
Mis silmad taas lahti mul teeks.
Mida oodata, tahta ja tunda.
Et põleks tuli mul südames veel.
Tahan hirmu ma tunda su ees.
Sinu küüniseid tunda ma nahal.
Minna .....
I opened my door and left you outside
In sorrow I wonder,
of what will I do?
I sit here and ponder.
What happened to you?
A mask not so fitting.
Your stories not true?
So clever, so witty..
Was none of it you?
Rainy night was the one.
When you opened my door.
Asked if I was alone?
Then answered, no more.
Dark night full of nothing.
Like air was all gone.
But you, you were something.
As a light from above.
No meaning, no hope..
Nothing new yet to come.
But now there was something.
A ray of light from the sun.
In that moment I wondered,
of what else was to come?
Because of what follows,
my mind was a .....
Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
Kuhu, ma seda ei tea
Kuhu küll kutsud sa mind?
Ütle kuhu ma minema pean..
Elan elu vaid oodates sind,
kas on see hale, ma seda ei tea.
Iga öö on kui valede valu.
Ning vaid igatsen asjatult miskit.
Ma ka nutan või haledalt palun,
ei abi, ei kedagi kuskilt.
Minu mõtted on minuga üksi,
nad kui põlevad tasasel tulel.
Ma pole luban'd, et teelt ma ei eksi
aga ükskord ma koju ju tulen.
Kuhu, ma seda ei tea
ning ka millal, mul aimugi pole.
Kuid ükskord ma saan tundma mis pean
olgu ilus see tõde või kole.
Ma ei tunne end nii, nagu varem
Ma ei tunne end nii, nagu varem.
Pole ärevust enam mu sees.
Ma kui vaataks, mis tuleb ja läheb.
Ma kui teaks, mis ootab mind veel.
Aastad need mööduvad ruttu
ja varsti kõik lõppenud on.
Ma ei hala, ei aja ma nuttu.
Ma vaid mõtlen, mis oli, mis on.
Kõik mu teod, kas õige või vale.
Kõik mu aastad, mis raisku on läind.
Need mu lõputud, mõttetud valed.
Need mu sõnad, mis kaugel on käind.
Asjad, mis nägin ma ära
ja kõik tunded, mida tunda ma sain.
Kõik see jutt, see oli vaid plära.
Vaid üks asjatu, valelik laim.
See on jama, sest olen veel elus
ja palj .....
Kõndides üksi sel teel
Kuuvalgus on see, mida silman,
kui õhtul ma voodisse läen.
Vahest pisargi tuleb mul silma,
et millal sind uuesti näen.
Kui üksi vaid kõndisin radu,
siis tahtsin ma kedagi veel.
Kuid üksikum veelgi on olla,
kui keegi on olnud su teel.
Üksi kõndides mõtlen ma palju.
Üksi kõndides vabaks saab meel.
Ainult nii olen kindel kui kalju.
Ainult nii püsin üksi ma teel.
Üksi olles saad vihma kõik kaela
ja kõik tuuled on vastu su ees.
Ning kui kukud, võid nutta või naerda.
Aga tõusma pead ise sel teel.
Kuid kui juhtub, et keegi on tulnud
ja võtnud su vigase kä .....