Õhtuses restoranis, teisel korrusel linn kollaselt kumab praad tuuakse lauale paljudes kätes olnud noad ja kahvlid mu uudistavast pilgust nagu kogemata pöördub vastaslauas kena pea .....
Loe edasi
kui Sa saad ära mine täna üle Toome seal kokku saavad puud raagus hämarus lumi puudel neist ükski pole ei armsam sõber meel kel võpataks mu silmi nähes häält kuul .....
neid päevi palju oli kus näis su tuppa ainult tuleb elu kogu inetus ja kurjus hing katki ka ise ilmas ringi käid kui hull või lurjus hetki loopisid laiali kui prahti vaid valust .....
tahan Sind viia läbi vesikasvude sinna kus kõlisevad palvehelmed sõrmitseda rohelisi laineid kuulata kuis heliseb kõikjal valgus see meisse nirena valgub me ei vaja enam sõnu vaid ükst .....
Ly-le ikka ei suuda veel veri sellega harjuda jahtunud tuhaks me arm Sinus äkki muutus justnagu polekski me hinged üksteist kunagi puutund ahnelt joonud palavikus huuled janus .....
mõni totrus vaata sõrmedest läbi ela edasi tee kasvõi kohvipaus * siis kui aeg teeb valu hing seda ära ei talu see lainetena sust üle uhkab toob kaasa lämmatavat tuska käsi .....
vaid jätkuks elu ime kord valge oleks siis jälle pime kord juuli leitsak sügishall kordamööda kevad suvi sügis talv taeva all alles oleks kala vees õhus lind rohus lill kõrvus helde .....
kas jõgi peaks kogu aeg kurvastama et vesi temas ära voolab pilv et tuul ta endaga viib ühes mägi et päikesest ja lumest ära kulub nii sinagi omatahtsi elu sind las puutub ära sellest .....
palju kordi lastele õhtuti joonistasin punaste purjedega rannale lähenevat laeva sinimerd selle kohale kummuli taevast endal nii kinni võtsin poisiea kaelast ema põlle paelast .....
Oma teisele emale oma kätele panid halli pea ja vaatasid mulle otsa nagu laps mööda arbuusi lauale voolas mahl õhtuses valguses oli nii valus ja hea et kaua ei tahtnud ma lau .....
Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap