Eero-Margo Neeme
Järgi
Mu südame päike.
Kallis mu arm südamesoov
mõtlen igatsen ihaldan Sind
mu hinges äike ootan päikest
läida mu kirg igatsuse leek
oled kaunis sulnis päike
ole kõrval vaja Sind
lohuta haara embusesse mind
Su kallistus on kuum
Suudlus mesi palsam hinges
ootan tule läita igavese hinges.
Vabaduse võti.
Eluseadus seab piirid aiad
hing süda vabadust ihkab
kuidas leida võtit mis avab
õndsuse vabaduse imelise ukse
otsides rühmates ahelates tee
leidsin võtme lukku panin
ei avanenud uks kirgas
mattus usk kadus lootus
hinges valu hirm südames
kuid võtit otsin veel.
HIirmunud homo Sapiens.
Kõlab karje vali võigas
roomab kurjuse madu rinnal
varjus luusib saatan meelas
luukere kapis roigas koljus
sisiseb klõbistab koriseb vari
vaatan rinnale kappi lakke
kägistab lämmatab särav kuu
veri soontes keeb hirmust
salvab madu embab saatan.
Kirevad kirjud kirjaread.
Sulg sulega tähti tindised
kevad kirju lehed valged
Ta kirjutab meeli tasandab
visandab kaunistab emakeelt
see on armas varmad read
kohtaksin Sind luule ema
teretaksin kummardaksin imestaks
oled luuletaja sügist kaunistad
kohates Doris Kareva üllatuksin
pimedast nägijaks kurdiks kuuljaks
jätkugu tinti sule kergust
voolida kirjaridu Eesti idu.
Kõrb.
Sõber nõder õkva rool
laisa virk taastu vend
põtku nool võbin kehas
taasta võlg põlg hool
tõesti nii arm põles ulg.
Närbus vaas kus lill
taeva vina tihke sina
põllul aas kõrbes mudas
nihkes edu elu tinas.
Vesi naase hõrk kõrb
nõretu nõges kimas kaos
taas vaas pill tallel
regi tegi kõrbes talv.
