Effu
Järgi
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,
kui armas oli see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
«Laps, oota,» kostis ta, «see aeg
on kiir küll tulema!»
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei poolt nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Lydia Koidula
Ema süda
Üks paigake siin ilmas on
kus varjul truudus, arm ja õnn.
Kõik mis nii harv siin ilma pääl
on pelgupaiga leidnud sääl.
Kõik mis nii harv siin ilma pääl
on pelgupaiga leidnud sääl
Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn nii kindel, muutmata!
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb
su õnnetusest osa saab.
Lydia Koidula
Kes kuulab sinu muresid?
Kes kuulab sinu muresid
kui tõesti murtud oled?
Kes nutu naeruks muudab sul
kui maailm hall ja kole?
Kes siiski sulle annab kõik,
kui endalgi ei ole?
Kellega nii lõbus on,
ükskõik, mis käsil poleks?
Tal särgid niisked pisaraist
kus vahel nuuksud sa.
Ta mõtleb sulle päeval-ööl
sind eal ei unusta
Ta paitab hellalt sinu pead
kui tahad magada
Kui ükskord läinud oled
ta ikka sinuga...
Kui lubad, siis ei
Need tunded, mida teised ei näe,
see naeratus, mis mind värisema pani,
see hetk, kui hoidsid kinni mu käest
ja see pisut rumal, kuid meievaheline nali.
Su silmades põlev energia
ja kallistused, mis tunduvad kui unes.
Meie kehade kõrgem matemaatika,
mis kui tähtede tants kosmoses.
Ma vahel lihtsalt tahaksin nutta,
sest reaalsusest kaugel kõik näib.
Kuid siiski, mitte midagi muuta
ei taha, kui lubad, siis ei...
Eva Pärnits
