Exseku
Luba mul tunda end erilisena..... Selles erilisuse jagan seda sinuga...nii saab meid juba kaks.......
On minemises alati ruttu...
Tänasega lõppemas aastaring
Peata aeg vaata endasse ning
Ära rutta teadmata edasi
Maha jääda võib oluline sedasi
Peata aeg hetkeks endas
Loe mõtetes läbi kõik päevad
Mõtled kuhu aeg küll lendas
Tihti mures kuis teised meid näevad
Ela endale nii täna kui homme
Iial teised ei mõista sind nii
Viisakalt,, kuidas sul läheb,, on komme
Need sõnad meid tõeni ei vii
Sina ise täna just praegu
Vaadates mõtetes tagasi
Täidad lünki ja täiendada vagu
Ära oota ta möödumist vagusi
On alati minemises ruttu
aastaajad mööduvad omas kiiruses
Mõ .....
Otsin....
Otsin siit ja sealt poolt silmapiir
Otsin ülevalt poolt päiksekiiri
Otsin alt ja kaevan liiva
Otsin veest mis ära võis ta viia
Otsin endast.. Tuhnin tunnetes ja hinges
Otsin sinust...kõik just kui tiirles
Otsin eest ja vaatan taha
Otsin..vaatan kas kukkus maha
Otsin õuest… puude juurtest
Otsin kodust ….tema juurest
Otsin metsast...puude ladvas
Otsin pesadest kus keegi magas
Otsin päevadest..öödest ja tähelt
Otsin siis kui sina tuled ja lähed
Otsin vaikselt et keegi ei näeks
Otsin ennast et ma tuleks ja jääks
Otsin lõpmatuse algust
Otsin pimedus .....
Nendest saavad need samad need
Ma ekslikult ehk pean sind omaks
Nii minu ja samas mul pole sind
Tean et ajaga ei jää miski samaks
Aeg muudab sind...muudab mind
Aeg kui võõras...ta täis on satiini
Tahet leida ja otsida.. täiustada teed
Harjudes ajaga saab seiklusest rutiini
Neist uutest saavad need samad need
Aeg võib liita võib lahutada radu
Aeg võib summutada pisarate sadu
Aeg annab naeru.. samas võtta võib
Aeg anda võib aega ning viia mis tõid
Kas sina ei karda aega mis vääramatult liigub
Küsimata meilt… kas aega teil on
Kas sa ei karda kui aeg piiridel kiigub
Aimamata endal .....
häbita heita maskid ja end avada
sind ihaga joota ja üle valada
lubada puudutust .. nii tuttavat.. võõrast
saada kuumaks sinu kätes hõõguvast lõõmast
anda endale nautimiseks luba
tundsin sind enne su tulekut juba
siivutult sättida su ihule enda käsi
sobimatult küsida,,kas sa ei väsi?,,
vaadata enda ihaga pimedas toas sinu keha
kompida piire.. aeg seisa.. ei jõua kõike teha
liibuda üheks… aimata liikumist…kirgede rütmi
ma ootan.. aeg ära rutta.. sinust ette ma ei tüki
anda ja anduda.. sõlmi kokku ja lahku ajada
saada suuremaks.. kasvad .....
Aegajalt aeg....
Aeg-ajalt aeg meid kiirustama sunnib
Ja iga minutiga uueks ajaks nii ta sünnib
Saab minutitest tunde täis aja-lugu
Ei miski kordu.. Pole ühte-sugu
Puudub jõud ja oskus seisatada aja-voogu
Me aja-rutus murda võime aja-selgroogu
Näpistada peatumiseks sekundeid ja tunde
Et hingata ja talletada naudingute tunde.
Seista ajatult keset osutite alleed
Jälgides Sind ehk näitad mul teed
Tahan jagada sinu aega ja ajatut
Olla keegi.. Keegi selles ajas vajatud
Embuses.. Sõlmitud andmist täis käed
Pikkadeks sekunditeks surun kinni silmad.. Näen
Tunnen su aega.. .....
Meie jäljed....
Su järgi tahan joosta läbi kastese heina...
Põlvini rohus püüda su jälgi...
Suudlusteks suruda sind vastu seina....
Sõõmudena hingata.. Lõhnad hommiku järgi
Su puudutus kui leebe hommiku-hõngus
Libistades sõrmede vahelt läbi su juust
Olen seotud su külge kui ihade lõngus
Seisame vaikides ei sõnad välju suust
Aplalt kikivarvul märjal rohul seista nii
Tunda tõusva päikese kuumust
Ei tema saabumine minema meid vii
Pole ruttu… tulemisel piisab ühest sammust
Kriitvalgel seinal on nüüd me jäljed..
Nii pinnapeal.. Samas nii sügavad
Kuivand kaste .....
Uus tuleb.....
Kõik saab läbi... Lõppeb tee
Külm on kaanetanud vee
Aasta uus nüüd rada otsib
Tulles külmas.. Tuult ja Tormi trotsib
Piilub aasta esimene tund
Tal ei täna tule und...
Kõik on uus... Ta alles sünnib
Üle aasta läve kõnnib
Pagas hiiglaslik ja uhke
Uksed aknad lahti tehke
Võta vastu külaline kauge
Tema auks üks ood ehk laulge
Sätib ennast sisse aasta
Ta veel ei vasta.. Su pilgule ei jaata
Küsides kuis läheb mul see
Ta muheleb suud lahti ei tee
Võõrustades kallist kaimu
Eks võib tulla valskust laimu
Tuleb kindlasti ka rõõmu õnne
.....
Pole lihtne armastada.....
Hing täis silmade virvendavat vett
Mis on päris... Kus algab silmapett
Kas andmine saamine ongi nüüd see
Visates kordamööda kaela okkaid täis kee
Poob kee ümber kaela just seni
Kui peatud.... aeg seisab ei veni
Ei tihka Su sisse vaadata pikalt
Tõene pilk sinus lõikab mind kui vikat
Proovime vaadata teineteist läbi..... võrdsena hingepeegel täis lõputut häbi
Tuhat küsimust vastust ei leia
Oma tõelist mina ei enam ei..me ei peida
Kui õige on kiskuda teineteist lahti..
Pidada valu üle lõputult vahti
Torkida tunnet korraga nõelte ja õnnega
Täit .....
Sina......
Su hommikune suudlus huultel
Niiske.. Ihakastene pärl elu juurtel
Äratajaks sinust kuum elu täis päike
Üks puudutus mis näiliselt väike
Su käed.. tahtest avatud poosil
Kaas avatud meid täis mängutoosil
Ei muutu pilviseks meist sündinud taevas
Seal puudub häbi...kurbus...ei piinle keegi vaevas
Su lõunane puudutus meie tunde tooni
Nii joonistad näpuga mu kehale jooni
Olen sinune... Seest tunnete värve täis ballett...
Tunnen sind endas... Sa pole pelgalt siluett
Su päevane sõna annab juurde tahet
Kingitu liidab..teeb väiksemaks vahet
Aiman sind .....