GetDo
Kirjutan, et täita lüngad enda sees.
Kohtume taas
Sa tuled taas ja ma arvan,
et lõpuks armastada võin sind.
Siis jälle kahetsen ja kardan,
et endal lubasin tunda nii.
Ärkan unest segaduses ma,
kas sa mõtled minust, vajad
mind või vajan ainult mina
sinu soojust kui õues sajab.
Lahti lasta ei saa sellest ööst
kui polnud olemas veel meid,
minu südames valusalt lööb
igatsus, ehk seob see meid.
Ühel päeval kui taaskohtume
põletame saatmata jäänd kirjad.
Tuba tahmast, tossust tume,
on lugeda neid liiga hilja.
Just nagu linnud puurist vabaks,
nüüd teame, mis on oluline.
Et juhuslikud nooled meid e .....
Kärbsed
Kustutan tule, lambipirnis hõõgub
miski oranžikalt ja kustub.
Siin pimedas toas tunnen end löödult,
lendab kärbes aknaklaasi vastu.
Ma ei küsi, kas ta sai haiget,
sest peagi uuesti ta seda teeb.
Me, inimvared kõik igatsusest haiged
ja mõte sellest meid haigemaks veel teeb.
Me nagu kari kärbseid lendame
ja lööme end vastu teiste laotud seinu.
Ja mitte ainu - korduvalt leiame
end läbi elamas kord tuntud leinu.
Me sumiseda terve öö pimedas toas
ülimalt valjusti võime
mõistmata, kui naeruväärne olla saab,
teha end kuuldavaks püüe.
Kedagi ei huv .....
Sügise orjad
Pihlakad täis erkoranže vilju
hävitavad minu vabaduse.
Sügis jõuab kätte tasahilju
ära viib mu suvearmastuse.
Kolletuvad kase kaunid lehed,
küpseks saavad viljad - see on hea,
aga kuldpruun päevitus, mu ehe
minust jälle lahti laskma peab.
Metsad ruumiliseks saavad jälle,
taevad saavad halliseguseks
linnuparve hüüd on vastik enne -
muutume me jälle orjadeks.
Ükskord olin
Ükskord olid mul hirvesilmad
ja maailm täis muusikat.
Olid seenevihmased ilmad
ja magusad maasikad.
Oli mees, kes mind vahtis
ja laulis mul armuvandeid.
Ta mind meeletult tahtis,
kuid mul polnud tundeid.
Olid unetud ööd täis küsimusi
ja pikad päevad vastusteta.
Sõda täis iseendaga võitlusi.
Kas kirjutada või nõnda jätta?
Olid vaimud, kes lahti lasta ei lubanud
ja mõistus, mis ikkagi püüdis,
oli süda, mis ihkas armastust
ja ego mehe järele hüüdis.
Nüüd olen ma uus, kuigi punane,
sellest nii pea ma ei loobu.
Võib-olla veel kunagi kohtume, .....
Südame potensiaalne energia
Kui palju alles jääb mu südame
potensiaalsest energiast,
kui ta langeb alla sügavikku,
millel iialgi lõppu ei tule?
Kui ta upub meeletusse valusse,
mille põhjustasid sina.
Ma sain teada -
ta lõpuks enam ei lange,
ei peatu.
Ta hakkab kulgema tühje,
ilmetuid radu, kuni lõpuks
keegi mõjuvõimas hing
mind päästab, võtab endale.
Kuni järgmise plahvatuseni,
mil mind lükatakse ära..
Kompensatsioon
Rahaga kompenseeritakse surma,
tuhandeid kurbi hingi.
Nutavad, ohkavad piinades,
nähes maailma kokku varisemas.
Me lõhume siit ja veidi ka seal,
et ehitada papist kindlused
metsade varemetele.
Pisarad, pisarad,
sest langes aktsiate hind.
Võitleme kõigi vastu, iseenese poolt.
Lõpuks leidmata
infoväljade prügimäelt iseennast.
Sureme hirmus,
et see on veel hullem
meie elupaketist,
mille limiit sai täis.
Raha ei osta meid välja.
Siit enam mitte…