JahSeeOlenMina
Mu stiil on kirjutada eikellegile eikellegist. Jääksin parem anonüümseks kuna leian et juba see on suur samm minu jaoks et olen nõus osad vähesed luuletused kuhukile postitama. Kes mu ära tunneb :D TERE :D
Elu hind
Elu hind
Ei ole iial see maapind
Sa pead lendama
Et leida ennast sa
Tee seda mida armastad
Et leida ennast siin maal
Anna endast köik
Ära anna endast pool
Sest nii tuleb ainult võit
Ainult nii läbid katsumuse nimega "elu kool"
Vöitle enda nimel
Et saada mugavaim tool
Sedasi leiad elu sine
Just dont be fool
Dont be tool
Give ur best in this school
Sina
Igal ühel oma maitse
Igal ühel oma nägu
Iga üks oma seisukohti kaitseb
Igal ühel oma enda tegu
Minu maitse oled sina
Sest sinust armsamat ma ei tea
Armastastaks sind kuni mu näole tömmatakse lina
Aga töde tunnistama pean...
Ma olen mina ise
Ilus öelda mulle ei saa
Kuid sinu sise- ja välimuse
Ilusamat ma ei tea
Sa oled parem kui hea
Hoides kinni pead
Miks ma selline olema pean?
Miks ei vöiks olla perfektne nagu sina?
Miks selline olema pean?
Miks pean olema mina?
Miks ei vöiks olla maailm aus köigile
Sest hetkel olen oma silmad pöörand ainult sinule
Headaega....
Headaega....
Ma ei suuda enam
Sest kogu aeg ma
Saan haiget ja siis ma ei suuda leida teda
Hüvasti...
Ma igatsen sind
Hüüdes metsa kövasti
Kuid sa lendad nagu lind
Tean et vihmavesi
Sind ära viis
Kuid tean et igavesti
Oled mu südames siin
Palun vabandust
Et ei olnud parem
Sest tundsin liialt vabadust
Ja ei taiband end muuta varem
Palun naase
Sest ilma sinuta
Jään üksi kaevatuna maasse
Sest igatsen ribadeks end
Miks niivisi metsa sa tormad?!
Igatsen sindSellele maale ilma iluta
Palun hoia end
Vaata et suga oleks köik korras
-Sofile
Mulle ei meeldi et pean oma luuletusi nimetama
Kas ma iial näen valgust?
Kas ma iial kuulen tött?
Kas ma iial saan aru kus,
On minule loodud koht?
Kas ma iial veel ärkan?
Kas sa iial saad aru?
Kas sina iial üldse märkad?
Et valu pöhjustad kui püssi toru
Palun jätta mind.
Ma ei suuda su tahtmist täita,
Ma ei suuda enam usaldada sind,
Vöi enda tundeid maha laita
See suhe tappab mind
Lihast tühjaks jäämas minu rind
Vihast täitumas see pind
Sest iial ei taha näha enam sind
Reaalsus mu loovuses
On kui öhtune promill mu joovuses
On säilind tunded siin soolsuses
Ei tea kus viib rada siin teel
Kas iial ärkan .....
Kas iga hing on sama pind?
Las ma süütan tule,
Ning vötan ette järgmised luule read
Panen kirja oma mured
Mured... Mida keegi teadma ei pea
Ma igatsen teid köiki...
Jah... Ka teid kes teinud mul haiget.
Jookstes läbi rägastiku ristipöiki.
Üritades säilitada möistust kainet
Eriti igatsen ma sind
Teades et mind sa ei igatse.
Mis on selle elu hind?
Langedes tagasi täielikku masesse.
Ma küsisin sult mis on elu mötte!
Sa ei vastanud...
Küsisin sult mis on elus püsimise vötted.
Nüüdseks olen lihtsalt maha lastud!
Küsisin miks elus ei vöiks olla rohkem sind!
Sa lahkusid!
Küsisin miks .....
Mu aju üle võetud jälle
Tere luule
Las ma panen kirja nüüd köik
Köik mis ma tunnen
Et saaks siia veel üks löik
Löik köigest mis ma püüan tuultest
Et mu peas asuv pöik
Teaks millest ta mötleb ja kes
Saab korda teha köik
Whos the best?
Üksindusse karjutud höik
Sest reaalsus on see
Et järgmine löik
Näitab teile kätte selle salmi tee
___...
Mu aju on üle vöetud jälle
Mind ei huvita et kolm nältab kell
Sest enda aju ma leidsin möelmas jälle talle
Elu pole iial hell
Kuid sind ma tahaks endale
I know that yes youll never tell
I know we dont know eachother for long
Kuid tean et .....
Kuues Dimensioon
Ma ei taha olla üksi
Ma ei taha ka olla kellegiga
Ma ei taha et valu sönu keegi mulle trükkiks
Aga valu kaasneb ka sellegagi
Ma ei taha olla mina minuga
Ma ei taha ka kedagi enda ligi
Ma tahan olla koos sinuga
Kuid haiget teed kui kuum pigi
Ma ei taha olla selles momendis siin
Ma tahan olla koos selle nunnukaga
Ausöna, neljandasse dimensiooni sind viin
Kuigi ka sellel oleks mittu aga
Jah kunst oled ilusaim
Kuid iga moment saab teha haiget
Tänu sinule ilu tunda sain
Ja nüüd ei suuda hoida möistust kainet
Jah... Ma kardan saada haiget
Kardan olla siin
Miski ei suudaks .....
Kas mäletad neid sõnu?
Kas sa mäletad neid päevi,
Kui me mötted olid piiritud?
Kus polnud nuttu hääli,
Kus puudus elust lüürika.
Kas sa mäletad neid aegu,
Kus aega veetsime koos siin teel?
Sest nüüd elus püsin vaevu
Tappab mu hinge ootus sees!!!
Kas mäletad kuis röömu tundsime elust?
Kas mäletad kuis sööme rüüpasine menust?
Kas mäletad kuis röömu tundsin sinust?
Kas mäletad, sest nüüd soovin lahkuda ma minust!!!
Kas mäletad? Või oled unustand?
See kui olin vaba, kuid nüüd olen enda sisse tömbund!
Ma mäletan su silmi, päikse loojangu kumas!
Ei saa see iial enam ilmsiks, .....
Jaga oma maailma
Näita mulle uut maailma
Seda mis asub su südames
Sest üle köige tahan sinna
Sest eksisteerin teeseldes
Köik valikud vöivad viltu minna
Kuid jääb see mis elab sinu sees
Tahan vaid tunda su huulte pinda
See see valik on sinu ees
Lihtsalt tahan kuuluda sinna
See maailm sinu südames
Palun anna mulle vöimalus
Luban et kasutan seda targalt
Sest ilma sinuta on maailm nii vöimatu
Ja sind kaotada ma kardan
Me leiame koos armastuse
See maailm kus puuduvad vöimatused
See koht, me kahekesi selle asukad need
See koht eksisteerib vaid sinu sees
Otse sinu südames
Jah, elu on ikka tore
Olgem ausad, köik mis sa armastad sureb valguses
Ja varsti leiad end jälle alguses.
Ja mida siis teha? Nutta?
Lennata otse sötta?
Mida see muudab? Köik läheb nvn luhta...
Mida edasi teha?
Pidada viha?
Kaua? Kuni sa sured?
Ahh olgem ausad on olemas ka tähtsamad mured...
Jah... Ma tahan ka surra
Ja köik, absull köik vöib mind murda
Hetkel ei näe teed edasi...
Ja ei ma ei taha ka minna tagasi.. Küsin aint elult uut vöimalust
Leida önn üksköik kust.
Aga kuhu ma siis löppuks jöuan?
Kas kuhugile maale kus kütan köigile löuga jöuga?
Vöi saab keegi aru et mul .....