Kukuer
Sündinud ja kasvanud Mulgimaal. Luulesse kirjutan oma tähelepanekuid elust ja mõistatuslikust inimhingest.
Tähelend
Kas palud armu Igavikuleedilt,
kui tunned olevat end libekeelne Juudas?
Uus kutsung saabub kustunud planeedilt,
et tähelend su veendumusi muudaks.
Jäid lapsekingad linnuteele maha,
nüüd naudid seitsmepenikoorma privileegi.
Nii ulatud ka valguskiirte taha.
Su lennuvõimetust ei märka keegi.
Suislepa Veski kohvik
Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.
Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.
Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...
Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!
Ebaõnn
Osavalt sätitud passima
kuningarüü Sulle ülle.
Sabaga saadikuid rassimas
salaja ümber on küll veel.
Prooviseanssidel paraku
aupaiste pimestav valgus
paljastab vale nii varakult-
et väärastub oodatud algus.
Puruneb pjedestaal jalge all,
tuhmunud usk valib suunda.
Lõuendil puhtal ja valgemal
varjundit enam ei muunda.