KuuLoode
Järgi
Kirjutised, mis kunagi kaante vahele ei jõudnud.
UneSüda
Unes nutta
Ühelainsal toonil
Mängida huvitavamaid viise
Olles üksilduse troonil
Säästa südant murest
Iseenda soovil
Olles lähedaste lähedal
Neist endist kaugemalgi
Neilt midagi palumata
Vaid rahutult jalutades
Kuhugi jõudmata
Möödumisi kiirendades
Lihtsalt seistes
Ritta seades mitmekülgseid mõtteid
Ei ilmne uusi
Ega vanu võtteid
14.11.2019; 00.55
Vabaaju
Üksi ja jõuetu
Kurbusest väsinud
Istun maas
Nagu tööst räsitud
Ootan ja ootan
Saabudes karistus
Olen või ei ole
Hea seegi
Jätan puutumatuks
Sellestki probleem
Keegi ei mõtle
Jääb külge kui embleem
Samahästi võiks taevast püüda
Kui lihtsalt olla
Ja mind hüüda
Mul puudub tegu mis halvaks halvatuse
Mürgiks vastu
Vaid saavad nad ehmatuse
11.05.2018
Lõputu Unistus
Jäätunud päike
Sulanud kuu
Maailma äärel
Vuhiseb tuul
Vaataks korra alla sealt
Ja edasi ei tea mis saab
Võiks veidi lennata
Kosmost õrnalt riivata
Avaks silmad tulevikku
Suleks portaali minevikku
Millal kõik see läbi saab
Saan ma teada ainult maal
Kuid maa on järsku ära läinud
Enam pole teda näinud
Ta asukoht on salastatud
Ja mina ainult edasi astun
Lihtsalt ringi vaatan ma
Otsides seda maailma
20.09.2017
Paratamatu Pööramatu Aeg
Keset väikest välja
Istus ja mõtles
Segatud värvides
Keegi ei kõhkle
Kõik läeb mängides
Järsult pöördus aeg
Paratamatult pööramatu laev
Väljale suuremale
Kaotades väikesed kilgetega alanud silmad
Avades alguse udusemad ilmad
Ei saa veel rahu
Ees ootamas need ootajad
Oma aja koomilised hooplejad
Kellest mööda
Peab kord liuglema mu laev
Väljal
Paratamatu pööramatu aeg
26.03.2018
HingeMootor
Liigub
Nii kaua ta liigub
Kuid seisab ta teekond
Ei edasi ei tagasi
Üles ega alla
Vaid paigal seis ta tee on
Ta muudkui seisab
Väsimatult liigub
Vahel kiirelt vahel aeglaselt
Ühe koha peal kiigub
Alati ta peidus on
Keegi teda ei näe
Vaid kui haigeks jääb
Keegi ulatab tal käe
Aga kui ei jäägi haigeks
On tal lõpuks ikka kombeks
Aeglustada teekond
Mis igaühel sees on
03.02.2021; 15.16
Olematu
Tulevik on juba minevik
Läbisin selle hetkega
Täna on juba eile
Kuid
Selles võib veel kahelda
Pole mõtet ära joosta
Aeg püüab mind kinni
Isegi kui sulguksin
Oma privaatsesse ringi
Valisin kirju
Kõige lühema sain
Seda üritades põletada
Piinas mind pain
Läksin siis sillale
Proovisin uuesti
Järsku kõik leekides
Mida ei kuulegi
Kujutad ette
Tulel pole häält
Kuid äkki see vaid mõte
Ja tegelikult väär
Sild põles ära
Takistus on läbitud
Mis järgmiseks
Täielikud hävingud
Jään ootama
Mul on ju aega
Veel niikaua
Kuni liivakella ei riiva ma saega
.....
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
