Lea Hablar
Järgi
Ema hoolib alati !
Ema süda tunneb valu,
kui laps ei tule ööseks koju.
Mõtteid hirmsaid enam talu,
terve öö ta seisab jalul.
Akna peal ja aina ootab.
Ei lahku hetkekski ta sealt.
Laps tuleb, seda loodab,
silm pisaraid nii rohkelt toodab.
Kas tead sa laps kui mures ta,
kui kaod ja ütlemata kuhu.
Sekunditki magada ei saa ta,
kui ei tea kus hetkel viibid sa.
Mõtled küll et liialt palju
muretseb ja keelab sind.
Kuid ema südames nii valju
hirm kõige halva ees.
Laps tea, et ema alati
hoolib sust ja muretseb.
Sest ema süda eal ei anna rahu,
kui laps ei ole õigel ajal kodus.
.....
Sa kuulud mulle!
See uus avastus nii hämmastav
Põlvist nõrgaks võtab ja lämmatab
See tunne vallutab nii südame kui pea
Aga see feeling on nii kuradima hea
Ei vastu astuda ma sellele suuda
See mu nii hingeliselt hellaks muudab
Sina, keda ma nii pidevalt olen jälginud
Oled jäägitult mu tähelepanu pälvinud.
Nüüd kindlalt teate edastan ma sulle
et sellest hetkest kui sind märkasin kuulud sa mulle!
Killustunud sõprus
Nii tõusus kui mõõnas
me olime koos
ja päikese lõõmas
me naer oli täies hoos!
Naer ja nutt
käisid käsikäes!
Iga anekdoot, iga õudusjutt
meenub mulle täies väes.
Lumasime teineteisele:
alatiseks jääme üksteise kõrvale!
Vandusime teineteisele,
et me sõprus eal ei mõrane.
Saabus aeg siis,
mis lahku lõi meid...
Saatus lahku meid viis,
astuma edasi pidime erinevaid teid.
Kõige õigem õpetaja!
Lausus sõnu sügavaid
Targim kõigist oli ta
Minu silmis alati
Jääb ta ainult särama
Öpetajaist kõige heldem
Rõõmsam, lahkem, hoolivam
Mõistab minu muresid
Aitab paremat mul soovida
Tarkuseid ta mulle jagas
Lausa sadu tuhandeid
Pole sõnu selliseid
Mis piisaks tema tänamiseks
Oled õpetaja parim
Südamesse pugesid
Kõige targem, vahel karmim
Kõige õigem õpetaja
Oma tööd teed südamega
Seda märkan iga päev
Kulutad sa oma aega
Et kõigil oleks hinded head
Aga igaüks ei mõista seda
Kui soe on teie süda
Vaigistada tahaks teda
Kui ütleb s .....
Armastust otsides.
Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.
Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan,
vahel viha eest ma vajan kaitset!
Kuid millal armastust ma tunnen taas?
