Lilia63
Mulle meeldib luule ja kirjutan ise luuletusi,olen loominguline ja tavaline inimene.
Minu luuletused on autorikaitsega Lilia Järv
lilia.jarv63ätgmail.com
Kui Sulle minu luuletused meeldivad,siis võid mulle kirjutada:)
Päikest:)
Kaugel kodumaast
Olen kaugel kodumaast,
reisin siia-sinna.
Süda sees mul kipitab,
raskus rõhub rinda.
Miks tunne imelik on sees,
miks mõte rahutult rändab?
Pool ilma rahulik on veel,
pool mul käimata on teed.
Süda kisub ikka sinna,
kus mu kallis kodumaa.
Meeleheide rebib rinda,
Kas kodu veel mind mäletab?
Kahetsus
Mu süda on kildudeks rebitud
ja usk Sinusse on vajunud põrmu,
sest uskusin Su hingeilusse
ja Su kaunitesse sõnadesse,
mis kord siidina paitasid kõrvu.
Jaa, mu kallike, tõsi see kõik,
et Su hingele haiget ma tegin
ja olin kui marukoer armukeerises,
end nõrkusel kanda ma lasin.
Kui saaksin taevast alla tuua kuu ja tähed korraga,
siis kõik nad Sinu südamesse,
paneks kaunilt helkima.
Ei ajaks Sulle kärbseid kõrva
ei puhuks mullikesi suu.
Ei üksi jätaks Sind ma iial,
oleksin Sul ikka truu.
Loodan, et andestust toob homne,
homne õhtust targem ju.
Ei taha ma sü .....
Vabandust
Kas suudad mulle andeks anda,
kui haiget tegin Sul?
Kuis jaksad seda valu kanda?
Kõik andeks anna mul'.
Ma põlvili Su ette langen,
mul süümepiin on suur.
Ja süda lõhkeb juba ette,
sest valukookoorem suur.
Kas võiksin Sulle lilli tuua,
õisi ilusaid?
Kord mu õienupukene olid,
süda, süütuke.
Las ma Sinu põsilt pühin
kuumad pisarad.
Las ma Sinu juukseid sasin
tuulesahinal.
Kuu, kui kukub öösse,
mulle andesta.
Pimeduse varju ise,
vajun häbiga.
Tasapisi
Tasapisi pilvekardinad avanevad,
tasapisi päike välja poeb,
tasapisi loodus avab silmad,
tasapisi hajub pime öö.
Tasapisi päev end hakkab looma
tasapisi sujub päevatöö,
tasapisi end elu hakkab muutma,
tasapisi õitsele lööb uus.
Tasapisi rahu tuleb ilma,
tasapisi hirm taganeb,
tasapisi pisar täidab silma,
tasapisi hing rahuneb.
Usu iseendasse
Elu saab sellest alguse,
kui usud iseendasse.
Kui austad end ja usud elu,
siis saad muredestki jagu.
Elus pole sirgeid radu,
teid on kõveraid ja looklevaid.
Kui sa mõtled, annad enesele aru,
siis käid radu kergemaid.
Elu- nuttu, hala pakub palju,
lausa kandikuga ette toob.
Siiski tugev olema pead kui kalju,
saarenaistest kangem iseloom.
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
Lennujaamas
Istun, ootan, vaatan ringi,
kõikjal on siblimst ja sablimist.
Pagasid ratastevurinal vuravad ringi,
inimestel reisiärevus on peal
ruuporist kostev hääl õpetab ja juhendab, kuidas reisija käituma peab.
Seintele on maalitud haned, kaelad pikka.....
Õnneks on minu koduhaned kaelad pikka, oma koduõue peal.
Päike soojalt naeratab
Täna jälle päike naerab,
soojalt naeratab,
päiksekulda kõigil' jaotab,
südant rõõmustab.
Vahel päike pilve taga,
pilvevangis on,
või ehk nutab ta seal sala,
mõni päev tal nukker on.
Tõuse sinagi ja sära,
jaga rõõmsat päeva kõigile!
Sügis hiilib õue taga,
otsib teed su südame'.