Lilia63
Järgi
Mulle meeldib luule ja kirjutan ise luuletusi,olen loominguline ja tavaline inimene.
Minu luuletused on autorikaitsega Lilia Järv
lilia.jarv63ätgmail.com
Kui Sulle minu luuletused meeldivad,siis võid mulle kirjutada:)
Päikest:)
Armas naine
Naise hing on õrn
kui habras lilleõieke,
kui tal haiget teed,
siis murrad tema südame.
Kui naise pilgus rõõmu näed,
siis tea, et tuleb õnnelik ta päev.
Kui kuuled naise hella häält,
siis tea, et ta ongi armastust väärt.
Hoia naist
ja paku talle sõnadeta armastust.
Las kuu jääb taevasse olema
ja tähed tema ümber särama,
siis õnne südamesse jagub kuhjaga
ja iga päev saab rõõmupäevaks olema.
Alles
Alles päike naeratas,
kevadet kutsus ja tervistas.
Nüüd on lumehanged kõikjal maas,
päike peitu pugenud on taas.
Suured, vesised lumehelbed langevad maha,
unustustehõlma vajunud on lumesahad.
Lumememme ehitada võid ju veel,
kui sellest rõõmsamaks muutub meel.
Naljakuu veel kaugel on,
varsti ta tuleb, huumorit täis aprill.
Homme, nii võib olla küll,
et särab päikeseline ilm.
Ei tohi uinuda see kaunis maa
Ei tohi uinuda see kaunis maa,
ega alla anda sõjale.
Ei ole ükskõik, mis me lastest saab,
keda kodumaa kasvatanud ülesse.
Auga kaitsta tuleb igat maajuppi,
vaenlasele ei jalatäitki maad.
Ei saa võõra raevu sisse lasta südamesse,
oma piire igaüks tundma peab.
Kodumaa on üks ja ainus,
kus su juured on sügavalt maas.
Selle kodumaa eest seisad kindlalt kui kalju,
ja kui vaja, siis elugi kodumaa eest andma pead.
Vahtrapuu
Vahtrapuu mul andeks anna,
et su mahla joon,
et su kauni tüve külge
mahlakannu seon.
Loodan, et ei kurna ära
vahtrapuuke sind,
ega poe sügavalt su koore alla,
siis mul lõhkeks rind.
Vahtrapuuke sind ma tänan
oma mahla eest,
suure kalli teen su tüvel,'
ja jään sind kaitsma veel.
Vanaema
Vanaema silmadesse
toon täna päikesesära,
punaseid tulpe sülemiga,
ta armastab neid väga.
Nii lahke, hea ta olnud mulle
kogu lapsepõlve aja,
kasvult vanaema väike,
kuid sees on soe süda.
Vanaema suul on naerukurrud,
lahkusest räägivad ta silmad head,
kätel elurakke palju,
käed väsinud pole eal.
Vahest vanaema teeb juttu
minu isast, emastki,
heietab pikka jutulõnga,
kuidas elu oli vanasti.
Vahel vanaema unustab end ära,
siis laulab ta nii armsasti,
tal on ilus laulukõla,
meeli köidab alati.
Kallis oled vanaema,
piiritult Sind armastan,
kauneid tu .....
Karuott
Karuott veel suures unes,
unes mesitaru pureb,
mett välja tõmbab käpaga,
koopasuugi täitunud on meega.
Karuott mõnusalt mõmiseb,
käppa imeb,
nii magus on uni,
et ei mõtlegi ärgata üles.
Kuid kevade vägi äratab maa,
äratab karuoti ka,
looduserüppes olla on hea,
karuott koopast välja pistab pea.
Magusat kevadlõhna täis on ilm,
karuotil ikka unine silm,
pähe tal potsatab vihmapilv,
järele tuleb päikeseline ilm.
Karuott nüüd müta- mäta,
otsib toitu igalt mättalt,
marju küll ei ole veel,
siiski karuotil kevadest on hea meel.
.....
