Luuletused.lahe
Laulupidu
Suur kumer laululavakaar,
kui liidaks kõike:laevad lahel
ja linna,maa me selja taga
ja laulva rahva nende vahel.
Jõeäärsel rajal kasesalus
ei ühtki laulu täna kaja,
ja vaikselt sugub videvikku,
ka küla rahvamaja.
Ja täna iga külaklubi
jääb videvikus uniseks.
Kuid homme sõidame siit koju-
kõik kes siin saanud sõpradeks.
Ja sõprus justkui liidab kõike:
nii päiksesära Soome lahel
kui Saaremaa ning Peipsi ranna
ja laulva rahva nende vahel.
Totu Mati
Totu Mati põrandal miini tagus.
Pärast ema imestas,et kuhu Mati kadus?
Toti Mati suuga katsus voolu pinget,
pärast seda enam tal polnud vere ringet.
Totu Mati sõrme pistis pepu auku,
pärast teised kuulsid hirmsat pauku.
Totu Mati pani sõrme ninna,
pärast jäi see hoopis kinni sinna.
Lumi ja armastus...
Lumi oli mu elu,
nii ma matsin elu.
Ma lootsin armastusele,
aga see mida tundsin polnud armastus.
Aga kui lumi otsa sai siis kurvastasin,
aga miks ma kurvastasin.?
Kuidas hakkama ma saan kui pole armastust ega lund?
Mul armastus ja lumi on otsas.
Mul on süda nii külm ja armastuseta,
ning lumeta.
Tahaksin olla ma...
Tahaksin olla ma päikene,
aga olen veel kahjuks liiga väikene.
Üle,siis kuldaksin maa,
praegu ma lihtsalt ei saa.
Sulataks südameist jää,
särada siiski on hää.
Tahaksin olla ma vesi,
siis vuliseks tasakesi.
Tahaksin tuuleiil olla,
puhuda orus ja mäel,
puhuda uksed kõik valla,
valla mis muidu ei läe.
Tahaksin olla tuuleiil,vesi ja veel,
lusti ja rõõmu täis meel.
Tuisata,voolata veel, veel tahan,et oleksin väike,
maailm sel lõputul teel.