Luuletused
Üle kodumäe
Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli
Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast
Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb
Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi te .....
Tuhing
Päike sabistab nüüd igas pikas puus
endal sada rõõmsat linnuvilet suus.
All, kus korra raske lumirahe tammus,
Sipelgas nüüd kõnnib, seljas vastne vammus
Tüves surisedes tuksub värske mahl,
Pilvelt merre kukub valkjas juuksekahl
Nurmeküürul väike tüdruk hoiab sigu,
Lehekuurmel traavib teoga võidu tigu
Noore lehma nisast nõrgub rammus piim
Pool on minus tulek, pool on äraviim
Pool on inimest ja pool on vilgast looma
Kevad
Nagu tuhat märga rihma
Nagu musta, külma higi
Langeb pilvist vihma, vihma
Hulgun üksi öö on ligi
Raju raskeid pilvi lõhub
Pajud külmas lõdisevad
Jõgi kitsaid kaldaid rõhub
Keeb ja kohub. See on kevad.
Keegi mind kui lumme vaotaks
Raske käega. See on kevad.
Tuules nagu trumme taotaks.
See on kevad! See on kevad!
Naine
Ilma naisteta on kurb maailm,
kaunil naisel puhkab mehe silm,
naise kavalus, see mehi hirmutab,
kuid kaval naine - see on võrgutav.
Naine ajada võib segi mehe pea,
nii kiirelt, et mees isegi ei tea,
et naisest saanud on ta kokaiin,
mis vaese mehe meeled segi viind.
Sinu ja minu vahel
Sinu ja minu vahel
on valge härmaallee
ja lumeniidid meil kahel
on langend silmile
Minu ja sinu huultel
on valus päikene
kui tunneksin tuld oma kaelal-
su suu on tuline
Meie ja valguse vahel
on taevas punane
eksinud suudluste vahel
me langeme lumele...