Luuletused
Lilled oskavad rääkida
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tu .....
Austus ning armastus
Vastumeelne tunne, painav.
Valdusi endale koljus laiab.
Salvab kõk organismi lihased
katab viimsegi naha pinnase.
Sulgeb lootuse silme sees
varjab pilti reaalelu ees.
Oled muutunud külmaks ning mõistmatuks,
teistele jäänud südamelt avamatuks.
Sind ei paisteta kuulavat kui seletad,
üksnes oma tuimsusega teisi peletad.
Pühendud tõsimeeli oma huvide arendusse
ent nende väärtus ilma sotsiaalse rahuta langeb unustusse.
Rääkimata, et oled peagi murdumas
on su lähedased end süüdi tundmas.
Kinnitad neile, et emotsionaalselt ajad on tormikad,
saladuslo .....
Kord
Kord sinu naeru najal,
Sai õnnest õhata.
Kord sinu armastusest,
Sai end lõhata.
Kord koos oldud aeg,
Sai lahkumiseks ikka.
Kord jällenägemisel,
Sind armastasin ikka.
Kord vihkasin sind ka,
Kuid lõpuks jõudsin ikka..
Kord tahan seda jälle,
Kuid siis ei enam saa.
Kord kaotatud kalleid,
Ei tagasi me saa.
Ma tahaksin
Ma tahaksin,et me kahekesi
vaadates näeksime seda,
mida eraldi olles ei märganud.
ma tahaksin, et me kunagi
ei kasvaks nii suureks,
et varjaksime teineteisel näha maailma.
ma tahaksin,et meie vahel oleks
siiras ja puhas sõprus
ja võibolla kunagi ka armastus.
Hüpe igavikku
Seisan kaljul ja mõtlen,
hüpata või mitte?
Südames veel kahtlen,
võtta sind või jätta?
Imelikud tunded,
keerlevad mu sees.
Rasked otsused,
seisavad mul ees.
Armastust ei tunne,
ei tunne midagi...
Maailm vajub unne,
ei huvita see kedagi.
Lõpuks ikka otsustan,
enam ma ei mõtle.
Silmad sulen kõvasti,
karjatan,teen hüppe...
...igavikku...
Igatsus
Käest sul hoida võisin
ainult ühe viivu.
Kuniks ajavalu karge hetk
mis põletas me olemisse
linnutiibu.
Näpuotstes tunnen veel
su armastuse kaiku.
Sinisilma viimast viivu näol.
Huultel sinu päiksesooja maiku
paitamas mu igatsuse häält.
Sa ei tea, kuid ootan sind
ja enne veel kui lumi langeb puudelt,
enne veel kui suvi suudleb mind,
uueks saab me armastuse puude.
Kõik mis soovisin
Kõik, mis soovisin leidsin sinus,
olles nüüd nagu väike tüdruk pulmade himus.
Mu armastus suurem on sõnadest,
aeg üle korvata su minu kirgastest suudlustest.
Kõike head on raske siia kirja panna,
ennast sulle tervenist annan.
Oled täitnud kõik mu soovid,
minu elus tänu sinule, ilusad toonid!
Oled teinud minust parema inimese,
saan olla sinuga lihtsalt mina ise.
Armastan sind armastada
ja mitte keegi ei saa sind minu südamest varastada!
Ühel udusel sügishommikul
Ühel udusel sügishommikul miski mind tuules hüüdis.
Keegi õrnalt mind huultele suudles, käest kinni haatara püüdis.
Ta tõstis mu maapinnalt, hellalt udus kandis.
Lummava lauluga mulle oma armastuse andis.
Siia ma jään, ma jõudsin koju. Siia ma jään.
Tihe udu endasse mind mässis.