Mari Uri
Minu luguluuletused on autorikaitsega.
Luban kasutada kaartidel, kõnedes, pakisaamispabinas...:)
Rohkem leiad vaimustav.ee
Jõulud noh
Mulle väga meeldib just see,
kui näen aknast inimesi kukkumas jäisel teel.
Inimesi ruttamas ja paanitsemas: “Kui jõuaks leida ühe kingi veel!”
Mis siis joosta, ära on ju jäätunud veed.
Koolis kõik koridorides kordavad salme.
Miks siis nii? Niigi peame õppima valme.
Ütle, kui hulluks minema siis pead,
et luuletusse ei tuleks sul vead?
Siis lõpuks tulebki see õhtu,
terve laua kraba, pista kõhtu!
Naerdes ja rääkides pea valutama hakkab.
Lähen kööki, võtan teed, loodan, et see lakkab.
Aitab, vat nüüd tahaksin olla üksi -
võtan telefoni, mille pistan .....
Lase tulla jõuludel
Lase tulla,
lase minna -
ajal oma vool.
Aastakesest jälle saanud
ainult null või pool:
räägitakse ikka aina
jõuludest või jaanidest -
kingipakkeist, lõkkehakkeist,
uue aasta plaanidest...
Lase tulla,
lase minna -
päev on üks ja sama.
Täna, kohe, nüüd ja praegu.
Maitsev eesti kama!
/Mari Uri/
Male
Mulle meeldib male -
valge-musta mäng.
Ei vastandlik või vale -
õige, ühtne gäng.
Kaldud vasemale -
valid diagonaalid,
põikad paremale -
hüpped välja raalid.
Ühe sammu kaupa
avad nupu pale.
Vastasest ei tohi
hakatagi hale!
Kõige enam aga
võtad ette, taha.
Mõtled - ja siis käid.
Ainult mitte maha!
/Mari Uri/
Estonia
Nii kauge aeg,
et ma ei ulata.
Nii jäiset mäge
jutt ei sulata.
Nii madal ast,
et ma ei julgegi...
Nii kaval kast,
et kaant ei sulgegi.
Nii kitsas paat,
et pole parrastki.
Ei masti, purje,
piksevarrastki.
Nii habras mälestus -
ei sõnu olegi.
Kaht sõpra seal
vist enam polegi.
/Mari Uri/
Need päikesega hommikud
Need päikesega hommikud su süles
kui ajasid mind vastu koitu üles
need kastepiisapärlitega kõrred
need linnulaulu kandvad oksaõrred
Need vaikusega vürtsitatud toad
kus omaette olemise load
need ämblikniidipeened suhtevõrgud
kus tiibadeta kõige kohal kõrgud
Need avatud ja lukkudeta uksed
otsaesistele varje loovad juuksed
need metsatukka peitu viivad rajad
need küsimused kas mind ikka vajad
Need viljapõllul kummarduvad pead
alleede hämariku pimeduses read
need kohtumiste oodatuimad teod
ja lahkumiste hetke sõlmis peod
Need päikesega hommikud kas tead
kus .....
Kõik, mis mind puudutab
Kõik, mis mind puudutab,
maandub madalaks.
Kõik, mis mind kõnetab,
laiub kaugemaks.
Kõik, mis mind tõstab,
tuleb ukse taha.
Kõik, mis mind võtab,
jätab varsti maha.
Kõik, mis mind liigutab,
viib mind välja õue.
Kõik, mis mind küllastab,
jõuab koju põue.
Kõike, mida kannan,
omal pühaks pean.
Kõike, mida annan,
väga täpselt tean.
Kõike, mida jagan,
olen saanud sinult.
Kui sul puudu jääb...
Tule küsi minult.
/Mari Uri/
Taevatrepp
Tavaliselt kõige lõpus
koidab sulle algus -
tunnel või siis miski muu,
mida täidab valgus.
Üllatunult vaatad ringi,
millel juba käisid -
rada, mille kõnnijälgi
tehes uudne näisid.
Siiski-siiski, kõrgemale
kerkib aina see...
Elu jooksul taevatrepiks
muutub iga tee.
/Mari Uri/