Mari Uri
Järgi
Minu luguluuletused on autorikaitsega.
Luban kasutada kaartidel, kõnedes, pakisaamispabinas...:)
Rohkem leiad vaimustav.ee
Taevatrepp
Tavaliselt kõige lõpus
koidab sulle algus -
tunnel või siis miski muu,
mida täidab valgus.
Üllatunult vaatad ringi,
millel juba käisid -
rada, mille kõnnijälgi
tehes uudne näisid.
Siiski-siiski, kõrgemale
kerkib aina see...
Elu jooksul taevatrepiks
muutub iga tee.
/Mari*Uri/
Ei tohi!
Ei tohi kerglaseks keerata hetke,
mis silmisse pisarad tõid,
kaotuse valule peale
määrida mahedat võid.
Ei tohi sõmeraks sõeluda sõnu,
mis valule viitasid teel,
tunda kahjudest parastusmõnu,
mida andnuks lappida veel.
Ei tohi naljakaks narrida sisu
põhjavees peitunud rajal,
kitsamaks kaevata kaevu,
rüübet kui lootusel vaja.
Ei tohi tillemaks tippida mõtet
õhust saadetud sõnumi kaudu,
tantsides veerelda lõbuks
kõikuvaid põrandalaudu,
mis siiski hoiavad kukkumast otse
näoti rinnuli maha...
Ei tohi, ei tohi, ei tohi!
Isegi kui ei taha.
/Mari*Uri/ .....
Ära veel tule
Iga kord kukkudes kasvatan tiivale
veel ühe sule.
Iga kord tõustes kirjutan liivale:
Ära veel tule!
Ära veel lasku, sest päike on pesas
ja pikutab koit.
Ära veel valgu, sest linnud magavad kesas,
seemneis valmimas toit.
On pooleli puudeta pargid, lahtised katuste kivid
ja värvitud villad,
viltu teeristide piirete rivid, lilletud veerede peenrad
ja lõputa samblased sillad.
Veel on hingeta uksed, ilma raamita avata aknad
ja peeglite pildid,
kuldvõtmeta lukud, suure alguse täheta
nimede südamesildid.
Ära veel tule, sest salaja seotuna keegi vabalt
ei lenda, ei .....
Lemmikloom
Mul on jumalaga suhe,
täitsa omamoodi:
vahel annab tarka nõu,
vahel saadab poodi.
Kui ma hetkeks paika jään,
ei enam ringi tuula -
ütleb mulle: tubli tots,
istu, lama, kuula!
Kirjutan siis mõned read,
mis juhatab ta mulle...
Täna, armas sõber, tead -
edastan need sulle!
/Mari*Uri/
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari*Uri/
KUI HOIAD...
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pilla
teda maha.
On nalju-torkeid, mida
südamed ei talu -
tilkhaaval kujutuks võib
voolata ta vaha.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära pigista
ta arme:
on haavamustreil oma
lõplik kaunis ilu,
mis sõdurina kannab
märke karme.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära painuta
ta soove...
Ta põgeneb kui peni
keti eest
ja putkab palvetama
mööda võõraid hoove.
Kui hoiad oma pihkudes
mu südant,
siis palun ära kääna
tema nime.
Ta suuta laulab,
ilma silmadeta vaatab -
nii tu .....
