Mushrooms
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
kodumaa
me maa me keel
selle ilus kõla
me maa meel veel
kodumaa andesta võlad
läänestumise eel
ei unune me maa me keel.
estonglish pole keel
mitte me kodus veel
mööda läeb mu'st see
kingin kaunimad read need
kannavad mind teed läbi
metsade - kaunimate paikade
paistku siis suvine päike
või voolaku naerusuiselt kevadveed
las talv andku imelise läike
sügisesi lehti täis alleed.
me maa me keel
andesta neil kes
ära Sind on põland
me maa me eluteed
kustuta meie rändluse võlad
et oleks ootamas koduteed
kui saabumas on kadunud hinged
ning kutseks oleks igatsuse l .....
kesköised laevad
veereb päike õhtul pilvede taha peitu
kostub õuest veel maanteel autode sumin
tänavavalgustite kumal pimeduses ei heitu
naaberkorterist unejutuks ühtlane häälekõmin.
puud aknast sisse varjudega poevad
okstega joonistades seintele maailma
sekundid seal päevadeks nad loevad
vajub uneliiva raskus kiiresti silma
veavad meid reisijatena teise ilma
kesköised laste veavad kaubalaevad.
hommikul ärgates kas enam mäletad
kaadreid mis sai mõtetena nähtud
mustvalgena - värvilisena hääleta
emotsioonidele kogetule öös lähtud.
kell 3 hommikul
jälle ma leban kell 3 hommikul ärkvel
oodates hirmuga surma või ilusat und
mõistuse segaseks närviliselt vähkren
veel pole kumbagi uksele koputama tulnud.
on see ülemõtlemisest tekkinud stress
või elus kujutlevate tunnete deliirium
tagurpidi keeratud mu maailma progress
olles kõigest enese mina tühine varjund.
süngelt must tähistaevas ja unetu kuu
kiirenev pulss ning külm higi teeb oma töö
paanilised hingetõmbed kuniks kuiv suu
loodan üle elada järjekordse raskust täis öö.
enam ma ei leba kell 3 hommikul ärkvel
oodates hirmuga surma või ilusat .....
kas on midagi veel enamat
kas on midagi veel enamat
kui täita tühjusega taskut
kas on midagi veel kenamat
kui õhtul söögilaual pläsku.
kuhu joosta võiksin lõpuni välja
enne viimase liivatera langemist
kuhu võiksin kustutada oma nälja
enne viimase energiavaru kangemist.
seal ootamas kuldne medal meid
suurte tähtsate saavutuste eest
seal ei huvita elatud elu neid
kõik olnu õhku haihtub siis seest.
kallis sulle
See imeline naeratus mille hommikuti põhjustad
Soe kaisutus, kui hea on leida Sind oma kõrvalt
Päev – kui ühtisid me elud, kas mäletad?
Kinkisid me pilkudesse päikese –
Sellest, hetkest lubasin Sind hoida õrnalt.
Hilisõhtused jalutused käsikäes pargis
Südames joovastav õnnetunne, kuulda Su häält
Hiilida Su selja taha, üllatada lilledega vargsi
Halvemaid päevi leidub ka neidki
Kuid kuniks veeta Sinuga need –
Tundub iga sekund imelisem aeg.
Kallis pea seda meeles, ainus mida vajan ma –
On Su olemasolu, ole südames alatiseks lähedal
Kuigi kõik ei .....
jalajäljed
tänavalt kiirelt möödume
inimestest küsimata nime
sammud nii päevaks mõõdame
igavikuks öös kui on pime.
talla all laiaks astutud näts
kuivaks tõmbunud mustjas pori
ei huvita kedagi kuidas läks
sinu pilkudes ei otsi ei sori
võõra uudishimu pinisev sääsk.
plaatidest laotud kõnnitee
elust läbi helendav jalajälg
teadmata lõppu... tupikut ees
summutab mõtteid varjude mäng
elusolemise järgi olev pidev nälg.
isadepäev
meil ei ole mälestusi palju
meeles vaid sinu pikk habe
kunagi ei teinud eriti nalju
käsi oli sul raske ja rabe.
möödusid nii päevad - ööd
me peres alati samamoodi
isa kodust eemal tegi tööd
koju tulles mindi poodi.
silmades peidus alkoholi läige
tuba katab nutva ema sigareti ving
lastele toimuv on liialt räige
maha vaikitud vägivalla suletud ring.
värisevalt ulatab pere pisem kaardi
mille peale kirjutatud on isadepäev
pisarad on tähed laiali siis määrind
katkised lapsed - katkised hinged
iseennast läbi nende nõnda nii näed.
ilusat isadepäeva m .....
imede aeg
on pühapäev. on imeline ootuste aeg.
veel lähemale. jõuludele nii jõuame.
ingleid näed. kostub lootuste naer.
pisikesed käed. armastuse väes sõuame.
sulatamas jääd. purjetamas südame laev.
sinagi öös läed. kus lahkumiseks sadam.
laintes vete pääl. uude aastasse saabume...