Mushrooms
Järgi
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
mustas ülikonnas mees
Mustas ülikonnas mees.
Must auto peatub maja ees.
Tuli nõudma ta oma võlga
Sinu käest.
Haarab lipsu kaelast
kägistab välja rõõmu
jättes Sind põrandale
elutult lebama.
Teadvusele tulles on
Su pea paks ja süngeid
mõtteid täis süstitud -
depressioon ja üksildus
on tema tugevad relvad
inimese enese vastu.
Mustas ülikonnas mees.
Külas käis. Lips maha jäi.
Minule silmust hoidma
mis kinni püüaks ülemäärased
unistused ja õnne.
mõttemaailm piiritu
Mõttemaailm piiritu .. seina müüritud enese piinades
neli seina, väikene aken tühine lootus üksilduses
loe mu samme.. kuniks tuhmuvad Su jäljed liival
vajun sügavalt .. vajun valusalt läbi unistuste.
Kulda väärt hetki ... mille tähendus ajapikku kaob
tagant järele mõeldes.. valgub laiali nende ilu
kui süsimust masenduses maalitud vesivärv
ning südamest mis lubasid -
jäänud vaid roiskunud valede aroom.
mõndadel hommikutel
olen väsinud
olemast
eksisteerimast.
Lase mul
hingata
täidaksin
õhuga tühjuse
hinges.
Pimestatud
üksilduse
hirmudest..
----------
Olen väsinud
olemast
jalgealune matt
millele möödujad
pühivad pori
oma ülejäägid
süümepiinad
ning enese süüteod.
Olen väsinud..
liialtki, et
lüüa käega.
milleks end
Su hommikune kohv
seisab jahtunult laual.
Sest uurid end
peeglist ning
üritada manada
näole parimat
ilmet -
otsid perfektsust.
Kuid sisemist peeglit
sa ei märka kuigi selle
mõrad -
Sinu isiksust kraabivad
Sinu isiksust haavavad
ja mälestusteks vaid
lõhuvad.
Miks ennast võltsida.
Milleks on vaja
olla näiliselt
ilus ja isuäratav
kuid sisemuselt
mädanenud puuvili -
loomulike ja
naturaalsete seas.
Su hommikune kohv
seisab jahtunult laual.
Oled muutunud sama külmaks -
sest oled loonud peeglis
endast erinevaid..
kujutlevaid külgi liialt kaua.
miks
Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest -
aga oma südamest
ei loovuta sa sentigi.
Miks otsid kaastunnet
kui Su silmis on
vaid viha -
põlgus -
armastuse vastu.
Miks näppad
suuri kupüüre
võõrast südamest
et rahuldada naudingut
et täita oma ego ruumala
-
lõbu pärast...
närbuvad
kärbuvad
need kes
tahaksid
siirast
-
ning Sinu südant
mis on niigi võlgades
ja teiste jagu.
--------------------
meenub mul veel
Meenub mul see õhtu veel
seistes sinu südame ukse ees
kauneid tundeid sai öeldud
unistusi ühiseid ja ilusaid mõeldud.
Nähes langevat tähte olen soovinud sind
võiksid ometigi korra märgata mind
sest minu jaoks oled kõik ja rohkem veel
ristuda võiksid meie eluteed ja -
Sind võiksid soojendada minu käed.
Sinu ilusad silmad ja Sinu lummav naer
särad veel eredamalt kui suvine päike
ainsa suudlusega peatuda juba võiks aeg
ainsa naeratusega kaob ka mure väike.
Ref : Viibides Sinu juures Siin
Päikeseloojang ja rannaliiv
Paludes Su armastust enda .....
me kohtusime
Me kohtusime
pilgud üksteisel tardusid
su hinge sügavustesse kadusin
egoistlikult armusime.
Sõnad puudusid
tahtsin kõnelda vaid kehakeelt
loogika viskasime kõrvale teelt
ühest koosveedetud ööst sain -
hallutsinatsioonilised luulud.
Me kohtusime
pilgud vaatasid mööda
oleksin tahtnud öelda
end -
ilusaks valetasime.
maailmale vastu
Ühel hetkel kasvame
sipupükstest välja -
peame tegema sammud
seisma sellele maailma
raskustele kindlalt vastu.
Mänguonni nurka jäävad
puidust treitud püssid
ühesilmaga kulunud
kaisukarud ja tinast
koos isaga valatud
mängusõdurid valvama.
Meid saatmas päiksekiir
kaitsev silmapiir siis -
vaata ometi ema minust
on viimaks saanud mees
kelle üle tunda uhkust
ja kes Sinust lugu peab.
ma silmasin noid pealtkuulajaid
ma silmasin noid pealtkuulajaid
läbi ukse lukuaugu
üks neist kulistas klaasi
tühjaks ja surus vastu seina.
Piim nirises ojaks
põrandale -
nagu mõtted
mida üritati
luurata.
mõtlesin endamisi
on ikka hea et
hingele lõin
helikindlad seinad.
Alateadvus viimaks
käivitas alarmi -
sireeni kriiskava.
ma silmasin noid pealtkuulajaid
läbi ukse lukuaugu
nende kõrvadest ...
nende kõrvadest -
purskus patune veri.
ja mina naersin.
Valjult. Hüsteeriliselt.
Nende pilgud tardusid
nende elud kadusid -
alles jäi vaid
nuhkide armetud ..
isiksu .....
