Mushrooms
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
mineviku urn
Tunded.
Inimesed.
Mälestused.
See mis sai kord
põletatud maha et -
mitte tunda enam valu.
Maetud said nad sügava
tuhahunniku alla.
Aga kui nad uuesti
meenuvad on silmad
tuhka täis ja -
ammu kustunud söed
taas hõõguma löövad -
see on meie mineviku
urn.
röövimas meie und
uuesti närve söömas.
kallimale
Päevad on pikad
ning ööd lühikesed
kuid Sinuga iga hetk
tundub igavik.
Vahest on valus
vahest on olla kurb
siis tuled Sa -
paned käed mu ümber
ning embad minema
kõik need rasked
tunded
mured.
Kallimast - kallim
oled mu südames sa
parimast - parim
on Sinus peidus
ja seda kõike ilusat -
hoida endale tahan ma.
Päevad on pikad
ning ööd lühikesed
kuid Sinuga iga hetk
tundub igavik -
sest minu jaoks
oled
minevik
tulevik ja
olevik -
täiuslik ning
mida veel soovida
sest minu jaoks oled kõik.
suudlus
Kallis pühin kurbuse sinu silmist
hoian kinni Sinu käest
ei kaota Sind kunagi silmist
kõik läheb paremaks küll näed.
Suudlen minema Su mured
kuulan Sinu südamehäält
olen mõtetega Su juures
ka unenägudesse jään.
Minu maailm südamesse mahub
sest selleks oled Sina
võtan endale Sinu valu
ei kustu eales meie armastuse sära.
Kallis ära küsi liialt
sest kõik teed Sinuni viivad.
sügisene ilu
viimased päikesekiired hääbumas taamal
suudlemas hüvastijätuks taevasilmi
sügise pilk igatsusega rongijaamal
ära saatmas suviseid armastuse ilmi.
järvede vetel hõljumas müstiline udu
lahtuv soojus segunemas külma õhuga
oravake armsalt pähklike pihus tudub
nähes und suvisest saagist täiskõhuga.
peale homset maailm teistpidi käib
olenemata kellast mille ajaarvamine sama
päev liblik lühike - öö lõpmatu näib
virmalised maalivad taeva vikerkaarest ilusama.
külmetanud maa soojendamiseks laotand lehti
hapralt hurmav tundub nii kodumaa loodus
veel enne .....
naine
naine -
mis imeloom see küll on?
naine -
mitu kodu küll temal on?
kellele köögikatana toitu moorib
peretülide käigus sibulaid koorib
naine -
miks ta alatasa tal vaja nutta?
vajub "tervendavate" sõimude mutta
ja ei saa kehvade spa teenuste eest kurta
naine -
tema kannatusi kannab pesunöör
pisaraid ei kuivata silmist iföön
naine mõtleb
kellele end ma ülesse löön
mees elab füüsilises olekus tööl
kandes seksuaalvoorust püksivööl.
naine
kuidas ei märka et ta on alati naturaalselt ilus?
kuidas ei mõista me mõtlematute tegud .....
ühiskonna viha
Millal lõppeb maailmas julmus
viha sündimata elude vastu
mis on juurdunud ühiskonda
aegade algusest sisse.
Keegi ei saa juba olla
ju sündides südames
kanda endas kurjust
sisemuses ning iseloomus.
Miks ei võiks kõik tunda
viimaks vabalt ilma hirmuta
et neid kastide järgi liigitataks
erinevuste poolest sildistataks.
Millal lõppeb maailmas julmus
viha sündimata ja sündinud elude vastu
mis on loonud ühiskonda nõrgestava malli
viies liiga varakult kellegi jaoks kalli.
romantika
Suletud uste taga -
räägime õrna häälega romantikast.
Tõstan tooni ja soonin su randmeid -
pigistan sõrmi , nii tugev on armastus.
Ei, see ei saagi olla tavaline -
sest me olemegi kohati erinevad..
Nugasid mida lööme läbi teineteise -
jätame puutumata üksteise südamed.
Õhtul, lebada taas köögipõrandal -
tuled ja kannad mind kätel...
Köhides verd meie hingede linadel -
põimin käed ümber Su kaela.
Sosistan õrna häälega romantikat -
suletud uste taga.
Sõltumegi poliitikast -
mis ei tapa, teeb tugevaks
hetkelises hinguses
korraks hinga sügavalt
las Su maailma saadab vaikus
oled taas kodus - sündimata üsas
igatsemas loomata hetki - paiku.
siis pole enam hinges tüdimust
tunnete külge kasvanud sammalt halli
ent südamelt ei lenda ära küsimus
kas odavalt leitud - müüdud kallis
on veel alles kootuna elumustrina sallis.
ja siis kui pole mind enam
las saadab mälestuste vaikus
on kaasas minuga inglitega pärjatud sall
sest nüüd avastan igavese valguse paiku.
Maarjamaa kased
Tuules kõiguvad maarjamaa kased.
Lindude laulud hõikuvad. Kaugustes.
Mööduvale ilusale. Kuid kuidagi tasem.
On täna. Katkendlikuks valus lõikuvad.
Päikegi magab pilvede pehmes rüpes.
On täna. Tema kiirtes külm laiskus.
Kõiges elavas. Müstiline on vaikus.
Loodusest hingub puutumata võlu ürgne.
Loodud loodu. Langevad sellele piisad.
Hingus toodud. Sisse läbi taevase allika.
Maapõuest nad ärkavad. Tärkavad silmapaistvad.
Südametesse helisema haldjalikult lumikellukad.
Tuules õõtsuvad maarjamaa kased.
Nagu unenägu mida nähtud varem.
Ööl mil maailm oli .....