Mushrooms
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
Kunstnik
Kunstniku kunsti
pidavat mõistma
vaid haritud inimesed.
Päevinäinud ateljees
poogen õgib
vaimutoitu
rahalises valuutas
maksab maal vaid
sendikopikaid.
Kas kunstnik on näljane?
Kas kunstnik on nälgas?
Näljane kunstnik ihkab
loomingulise lennu järgi
plätserdab kõik poognale
raamib iga viimse absurdi.
Nälgas kunstnik
sureb vaesuses
hiljem teenides
postuumselt
miljoneid.
Lihtinimene vahib
maale ning kiidab
kaunid aasad aga
lehmad on puudu.
ma tahan vaid
ma tahan vaid sind endale igaveseks jäägitult
ei soovi jaotada nende vahel kes ei vääri sind
ma tahan et meie vahelised jutud saaksid räägitud
et võiksid viimaks mõista mis valdab hetkel mind.
see ei ole ju ometi armukadedus kui soovin head
et näeksid asju läbi silmade mitte roosade prillide
hoolin sinust rohkem kui millestki muust seda tead
oma armastust sulle kui veinina pudelisse villides
seda kahe südame ja elu liitmiseks minuga jooma pead.
liialt kaua olen jäänud üksi sellest purju
ometi pole täitunud selle olematu limiit
igavese armastuse võitmise katsed .....
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
iga päev
Elame igas päevas samas rütmis
kandes kaasas mälestusi eilsest
inimesed kes meid unustavad
jäävad südamesse nagu jäljed.
Jäljed, millesse kaduda jälle
kui rasked ajad elus
kaotavad teelt valguse ja usu
mida järgides soovime täita unistusi.
Proovides siiski ebaõnnestud
leia põhjus uuesti üritamiseks
naeratades vastu hommikule
Sinu elu võib alata just täna.
hingelind
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
pigem anna ruumi
lendamiseks ja
unistamiseks.
Tema teab Sinu soove
ning kõiki emotsioone
olla väliselt õnnelik
aga hingeliselt
vangistatud see
on tõeliselt kurb.
Alusta tänasest
lõhu puur ja selle
trellid.
Anna vabadust
las kujutlusvõimel
kaovad piirid.
Hingelind -
nopib soovid
Sinu soovikaevust
ajapikku täituvadki
osaliselt need.
Hingelind -
Sinu sisemuses
ära kärbi Tema tiibu
parem silita neid
ja hinda seda mida
kõike Tema
Sinu heaks teha
TAHAB.
kollased kummikud
tõmbame jalga kummikud
hüppame lompidest üle
ei peata meid ummikud
astudes taevatrepist üles.
sammume - sammume seniks kuni
seisame vikerkaare värava taga
värviliselt magus on see uni -
silmad lahti ärkvel ei ma maga.
koputades piilud härjapõlvlast
otsides kellel peaks olema kulda
märkad värvipotiga mängivat last
pistab näppudega võluoad mulda.
kaunistavad sääri armsad kollased kummikud
hüppab plärts- plärtserdades kokku nii teid
vihmast tüdinud inimesed ning pikad ummikud
oodates et me värviks valgusfoore neil neid
punasest - kollasest - rohelis .....
Ära mine...
ära mine veel
mõtle maailmale
mis meist maha
tühjana jäi.
luba hoida käest
selles lumesajus
süda külmaks
muidu saab.
armastus sinuta -
on õnnetu surm
kõigele mida hoidsime
rasketeks päevadeks...
ära mine veel
pole hilja muutuda
endid endisteks
kellesse unistavalt
hääbuma vajusime.
sügisene võlu
tahad unustada hetkeks koorma õlul
pane selga mantel ning kätte kindad
vaata ringi pargis.. imetle võlu
puude hingelist hingust hingad
oravat tõrudega rõõmsa pilguga hindad
kui ta lehehunnikus otsides sahistab
sina ka mänglevalt proovid.. oh kui mõnus.
vahet pole kas on siin hommik
või peale tööd tulles hilisõhtu
õdusalt ilus siinne iga hing
vaid ülevoolavat armastust õhkub
ajakapsel parandab kõik lõhkunu.
haldjas pintsliga süütab tähed
et ei oleks kojuminek sulle pime
ning äkitselt tunned kui lähed
sinus sündivat imelist öist ime
virmalist .....