Ookeanipohi
Järgi
Sõbra kontoris diivanil
Mõtteid tahtmata mõlgutan
Sõbra kontoris diivanil
Võiks edu mind püüda
Kas püüab ta iialgi
See uks pole kinni
Ta on alati irvakil
elukell ju jookseb
Kas piisab mul liivastki
Sest mis muutunud on elus
Mis muutunud on viimati
Kas progressi on küllalt
Kuidas jõudnud olen siiani
Mees, kolmkümmendkolm
sõbra kontoris diivanil
Kaotatud ingel
Ma pole näinud teda kõndimas
Aga ma tean et ta kõnnib nagu ingel
lumesajus paljajalu
justkui hõljudes
Läbi lume ta ei vaju
Ma pole näinud ta naeratust
Aga ma tean et see on samas armas
Kui ka lõikav
Sest mu pea saaks nii vaevatud
Kuidas seda naeratust
Ainult endale võita
Ma pole teda hoidnud
Aga ehk nii ongi parem
Sest kui sul on käes kõik
ja see kaob
siis tühimiku tühjus on tühjem
kui kunagi varem
Ma pole teda näinud
Ent kuskilt nagu tunneks ta hinge
Olen elus kaotanud palju
Aga tema on kaotatud ingel
Vihmane öö
jalutan
vihmasel ööl
keset betoonlinna pimedas
kive vihaselt löön
hinge valutan
ma ei tea miks
süda vihaselt lööb
ma ei tea kuhu lähen,
ent sealt uuesti alustan
näen vaeva ja töötan
riskin ja panustan
kannan halli massi taaka
mida raske on kanda
egoist nagu olen
raske alla on anda
Peegelpilt
sa oled armas
armas
selle armsa pildi peegelpildi taga peitub peegli must pool.
reegliteta vaba
seal sa oled ilus
ilus
kui homme märgatakse kesta asemel sisu
kõnnid siis päikesepaistes,
või vilus?
sa oled vaba
nii faking vaba
naerad
nutad
täna muregi ei vaeva vaevalt
ent kui homme hukas
mida sa siis tahad`?
vaata peegli peegeldavat poolt
sa tahad lihtsalt olla armastatud
ja armastada.
Süda
Ma ei usalda enam kunagi
ühtegi isekat südant
Sest mu süda on hell ja õiglane
Miskit muud ta ei talu
Ma ei usalda enam kunagi
Ühtegi isekat südant
Sest mu süda on õnnelik ja armastav
Ta ei vaja enam valu
Ma ei usalda enam kunagi
Ühtegi isekat südant
Sest süda teeb inimese
Süda on kõige hea ja halva alus
