R.Irot
rtori@hot.ee
Sisse kukkund.
Sisse kukkund,
Peaaegu ära uppunud.
Ülepeakaela põhja läinud,
Lained üle pea juba käinud.
Enam sest supist ma ei pääse,
Ka siis kui kinni püüaks sääse.
Upun ja sügavamale ma vajun,
Seda vaid mina tajun.
Sina vaid nägid ,et ma kadusin,
Tegelikult ma põhja vajusin.
Tuul tõuseb.
Tuul on taas tõusmas,
Omakeeli on ta laulmas.
Maailmale teatavaks tegemas,
Ka nähtamatud asjad on vägevad.
Keerutab ja lennutab lahtist sodi,
Tema teele ära roni.
Puhub mütsi peast ja sodi silma,
Oodata on keerulist ilma.
Vihmaga koos on nad paras piin,
Neil omavahel tõsine liin.
Üks kastab ja teine puhub,
elu nende tegevus rusub.
Trammi täitumine
See hommikune vaikus,
üle trammi ta kaikus.
Siis inimesi juurde tuli,
tekkis mingi väike sumin.
Kes eesti,kes vene keeles,
Kel töö,kel kool on meeles.
Jutuks erinevad teemad tõusid,
kui tramm uude peatusesse jõudis.
Kuid siis trammi kõlar teatas,
saabus sinu peatus.
Olen sügis.
Vihmaga ma kastan tihti,
värvin kirjuks puude lehti.
Küpsed pirnid,õunad ära korja,
randa ära enam torma.
Otsi välja soojad riided,
suveasjad kappi viige.
Vaikselt talveks valmistuge,
pakun selleks mina tuge.
Pehmendan külma tulekut,
veidi veel annan loodusele jumekust.
Sügise näod.
Sügisel on mitu nägu,
loodusel käsil mitu tegu.
Lehed langemas on puudelt,
kõik valmistumas talve kuudeks.
Orav see korjab talve varu,
karumõmm tühjendamas on mesi taru.
Taimed lehed heidavad,
mulla sisse end peidavad.
Valmistuvad talve uneks,
peitu poevad kuuks,mõneks.
Aasta algab....
Aasta algab talvega,
pakase ja lume hangega.
Välja minnes soojalt riide,
ei siis pärast nohus piinle.
Kätte kinnas,pähe müts,
särke selga rohkem kui üks.
Ümber kaela sallgi sea,
ei siis tervist alt sa vea.
Ära pikalt väljas ole,
varsti tuppa tagasi sa tule.
Tuppa tulles võtta sooja jooki,
vanaema küpsetatud kooki.
Nii saad kevadele tervelt vastu,
ei see haigus su kaela lasku.