R.Irot
rtori@hot.ee
Kästud laul.
Sa kord laulsid ,et tunned end hästi,
Kas ise tahtsid või sind kästi.
Laval olles kuntslik naeratus sul näos,
Seda oli näha juba eos.
Lavale astudes sa end istuma seadsid,
Oma sisemisest kurbusest vaid ise teadsid.
Tahaksid sa ju laula oma mõtteid,
Laval olles kasutada omi võtteid.
Kuid teed seda mida rahvas sult ootab,
Laulad seda mida saab toota.
Esined sellega mida suudetakse müüa,
Kas sellega rohkem kuulsust õnnestub püüda.
Kas kuulsus on see mida taga ajad,
Või hingerahu see mida vajad.
Kirjutamata kiri
Paberi ma ette võtan,
Kirjutama taas ma tõttan.
Olen kirjutamas kirja sulle,
Mis veidi õli valaks tulle.
Kirjutan sinust, minust ja maailmast,
Sisse põimitud ka lause pahast ilmast.
Seega kõik ma kokku keeran,
Sinu poole teele saada.
Teele vaid mõtetes ta läheb,
Ümbrikusse pistmisest ta pääseb.
Mõtetes see valmis sai,
Olid sina selle tugi ja kai.
Kuigi sinuni see ei jõua,
Selleni ma ka ei sõua.
See on kirjutamata kiri sulle,
Salvestatud see vaid mõtetes mulle.
Juurde kallati
Aina juurde talle kallati,
rõõmu puhul klaas täis valati.
Vaikselt sumisema hakkas pea,
kuigi olek on ikka päris hea.
Kuid siis esimene kustus,
seda vaadata oli lust ju.
Pärast seda kaks veel võtavad,
hommikusse tõttavad.
Kuni ka ise purju jäävad,
pärast seda magama läevad.