Raigo
Jänese buugi-vuugi
Jänes hüppas kõigest väest
Peenras rivis porgandite väed
Tšillis, nillis, aru kadus käest
Parem porgand, kui tühjad käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes pani porksi tuuri
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Bussijänes varjus kõigest väest
Polnud piletit, vaid tühjad käed
tuli kontrolör ja siht kadus käest
Tuhat-nelja tegid jalad, käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes tegi puhta vuugi
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Elektrijänes siblib kõigest väest
särgil särab kuldne number üks
võimalusi, võite ei ta las .....
Mina tahan
Ma tahaksin asju loopida
aga siis nad lähevad ju katki
ma tahaksin sõnu loopida
aga siis nad lähevad ju katki
Ma tahaksin jalgu trampida
aga siis nad ei taha kuulda
ma tahaksin käsi vehkida
aga siis nad jälle ei usu
Ma tahaksin vaikselt olla
aga siis nad vaatavad viltu
Ma tahaksin täiest kõrist karjuda
aga siis nad panevad kõrvad kinni
Sündmus
vahutav lehemere küllus
jahedalt tumeroheline oleng
kõik januneb ja möllab
tormised lained on tuules
pekslevad linnud ja see
kõrvu lukustav mürin
pihlakas jääb vait
eemalt kannapöördest
lehvib kask oma vihmatantsu
välgust lendavad kolm lindu
puhkev roos, puhvis põõsad
teravad torkeid plekikirin
värske mattev õhk ja juba
ta nutab oma nuttu
kõik sai vabaks
see valu mis lööb hetkeks
läbi lihast luust
hullud üha rohkem
pigistad viimsegi mis su sees
vaikselt kerib nututantsu
ärkab valu mis su sees
nagu süst närvi ja juba
tantsingi selles vih .....
Ilusa on olla seal
õhus rippuvaid mõtteid tuhandeid
kui ainult oskaks puudutada
kõiki neid, lendan siiski nagu lind
riivates salamisi tundes sind
vahel kardan tõmbun endasse
tohutu jõud, voolab embusse
kuid see muusika mängib mind
kaunid pöörded tekitades tuuli
sõnu ilusaid silub sinu huuli
ära peatu hetkekski, mu arm
seni kuni püsib tunde sarm
kõik tundub kui päriselt peos
mängib viisi uus muusikateos
Mõtlen sinust mu armas ja hea
siis tea, ilus on olla seal
Joonistuvad pildid kaunid kujundid
maalib loodus ajas hetke varjundid
jäädes oma aega, südamesse templiks
kohtume u .....
laul linnust
ma laulan teile linnust
veel arglik on ta samm
nii siiras tiiva viibe
küll kaunis on su lend
puult puule aina rändad
nokk uhkelt viltu peas
nüüd hüüan sulle teele
laul veel saatku sind
ma laulan teile linnust
kes elab minu sees
ta pesa soe ja õige
õnn päästab lendu end
kui oled väga kaugel
sind ikka meeles pean
viin tervitused teele
küll kaunis on su lend
Sõnatu
sinu puudutus tuline
jahutavalt vahutav
kargelt külm jääkuubik,
sulab hetkes õhku,
libisev soolase maitsega
ihuvedelik kuum
haarab kramplikult meeltest
hammustades keelde
jääd sõnatuks-
neid polegi vaja
laine kannab
turvaliselt randa
vahel kaugele südamerele
üksiku saare lootuses
pudelikirjas seisab
tulen viimase laevaga
ankruta
Hommikused askeldused
hommikused säutsumised
sosistasid kõrva
tõuse üles inglikene
uude päeva lenda
tibud juba siblivad
Virgutused vagurad
unelevad silmad
vajuvad veel
klõpsti kinni
võtaks veidi
sulgpehmet vanni
näe juba askeldan
köögis, kohvi joon
nüüd ruttu välja
ootab kook
ja moos