Rein Asugram
Järgi
Mulle meeldivad sõnad.
Inimesed ei meeldi
Unista
Unista
mida iganes soovid vaid unista
korduvalt
tüütavalt unista
Unistused
tüdinevad lõpuks
kui keegi neist pidevalt mõtleb
või räägib
see ajab sageli luksuma
öösiti diivanil vähkrema
Unistused
tüdinevad lõpuks
ja täituvad tasase ohkega
Sina vaid unista
korduvalt
jätkuvalt unista
Enne lõppu tuleb homme
Oleme ligimsel täna siis lahked
ei keela mis anda on teisele hea
see hetk mil me ennast ei tunne
või tunded on tahked
on hetk ülehomses
Ülehomsel ent ripume näpus me pea
Täna on täna
ülehomne on lõpus
mida ent teame ja tunneme homme
lukkude riivide avamisklõpsus
laseme südame liuguksed valla
Homme ma pole ent andja vaid võtja
tule ja heida mu tahtmiste alla
Nõuame endagi meeltesse maitseid
muidugi nõuame hingele maiust
vürtsikaid pidusid loojanguid vaikseid
Kuigi me teame et kõik see on tasuta
nii palju kui küsitud makstud ka sai just
Loobudes olnuks kõi .....
Inimesi on ikka igasuguseid
Inimesi on ikka igasuguseid
Mõned hingavad
rohkem sisse kui välja
lähevad õhku täis
ja hoiaks jumal
et neid keegi ei torkaks
Kesse siis koristab
Nood aga kes vastupidiselt
annavad maailmale
rohkem kui võtavad
on lõpuks
kui kuivakskrutitud sidrunid
Tavalised inimesed
hoiavad imekombel end tasakaalus
mis ühtpidi sisse lähebki
tuleb teistpidi tingimata välja
Ja õige vähe häirib neid tavalisi et
inimesi on ikka igasuguseid
Liiga palju head
Kui tarvitada midagi head
liig tihti
kaotab see oluliselt
oma väärtuses
Kui midagi head
on saadaval
iga päev iga öö
saab sellest rutiin
Rutiin aga tapab
head asjad
kõik mis meid võlus
muutub kohustuseks
Parem ohkan ja igatsen
karjun mõni kord kuu peale
kui enam ei kanna
nii harva et tuled
Mälestused
Mäest
minu teadvuse tipust
veerevad all
vabalt valitud hooga
minu elusurma surnud
tunded ja mõtted
ära aetud
ja ära kulutatud
sõprused ja armastused
All
oru põhjas
näen neid veel
mõnda aega veeremas
kuni lõplikult hoo kaotanuna
teevad oma viimased
kahetsuse tiirud
ümber enese kujuteldava telje
ning vajuvad vaikse mütsuga
unustusse
Nad tahaksid olla
oma viimases puhkepaigas
lihtsalt vedeleda
mitte kellelgi jalus
minu ajastu lõpuni
Aga ei
ikkagi tuleb
mõni maailmakoristustoimkond
korjab nad koormasse
ja sõidutab utiili
Unustusest rebituna
taas s .....
