Rein Asugram
Mulle meeldivad sõnad.
Inimesed ei meeldi
Mina ei pea kellelegi meeldima, et endaga rahul olla
Salatõbras
Elasivad suured sõbrad
kandsid palgeil sõbrasuhet
üks ent oli salatõbras
varjas tegelikku tahet
Salasõber salatõbras
kuid ei teatud kumb on kumb
isegi ei teadnud sõbrad
üks on tõre teine lemb
Ükskord prahvatas ent vimm
ootamatult otsas sõprus
suhtevaikus- tumm on tumm
levis hoogsalt salatõprus
Elasivad salatõprad
kõrvuti kui ennemuist
üks neist siiski tahtis sõpra
sala armastada teist
Pettunud on salatõbras
sala sigatseda vanded
avastades salasõbras
salaigatsevad tunded
Kõik on jälle taaskord sõbrad
õhtust öösse kannab lemb
üks on siisk .....
See olen mina
Sügis
aknast väljas tajun
langevad puudelt lehed
minult peegli ees
Äkki
seisan alasti kesk puid
mõned lehed on langenud
okstega koos
Räägitass
et millalgi saame uued
millalgi ehib meid
särav- läbipaistmatu rüü
Tõetuul
kiigutab minu hingeoksi
ma ei suuda midagi varjata
ümberolijad naeravad
Torm
minu elu suurim
lehed langevad tüvega kui puud ümber
või ehk võitlen?
Päike
olen murdumas minu eluvalgus
näita ennast natukenegi
ma pean teadma
Uus aasta
ma jäin tõesti ellu
uued lehed uus elu uus armastus
miks see ometi nii tähtis on
Köiel .....
Aulennuväemarssal
Särav mõistus
kupli sätendav katus
"Lepatriinu lenda ära!
Ei- ära maandu!"
Kust leida abi
sissetungijate vastu
väljalangejate vastu
Oi ei- ikka tegid oma lennubaasi ära
Muidu ilusad armsad läikivtäpilised
aga see kohutav lärm
pärast seda kui osteti hävitajad
pommitajad ei anna asu
Ilma juusteta on raske
minu unenäod külmetavad
kogu aeg on talv
lennuliiklusmürareostus
Kutsun rügemendi ülema
kena lepatriinuproua kohvile
kokkulepe- pühapäeviti muru ei niida
lennuvälja ei laienda
Armastan teid proua
aga vaadake ette
mul on tuumanupp
vaata kui pa .....
Mõistuse vastased
Pärast lehtede langemist
raagus metsa joostes
saad valusalt vitsa
neilt kes enne hellalt vihtlend
Vaatad imestusega
oma vorpis nahka
verepritsmeid sokkidel
aga sisimas tead et
läbi sügise südame tormates
sa ei upu nagu tavaliselt
Nüüd vastu talve ent
verd vemmeldada
on täiesti mõistuse vastane
aga me oleme inimesed
me olemegi mõistuse peamised vastased
Vahel olen mõttetu vahel tänulik
Ei tahtnud tookord
ei pidu pidada ei lõbu
ma tahtsin et mu mõtteid olemas ei oleks
kõik unustada tahtsin
Jõin mere ääres merest maheviina
jõin ökoloogilisest hiigelpitsist
jõin läbi nõnda rohe õlekõrre
et oli olematu jala jälg
Kesk joomist haaras aga
mul haaras õlekõrrest keegi
ei- mitte janune vaid uppuja
ei lahti enam lasknudki
Ohh issand- vaatab mind
miks ta vaatab nõnda
vaatab- ise ette heitev kurb
vaatab- silmist üdijoobunud
Teeme väikest viisi juttu
selgub et südamesugulane
tundis kangesti kaasa- mul mainis
võib võtta mu mõtted mult ise
.....
Üksteisel valed
Tahaksin olla sinuga aus
aga ei oska
kõikidest ilmas
vaid sinuga olla ei oska
Võibolla ma tean
et sa valetad
mitte ühelgi teisel
vaid minule valetad
See on nii ilus
sinu vale- et teeskled
tahan nii väga midagi
minagi teesklen
Oleme üksteisel ilusad valed
tõtt öeldes raiskame aega
oleme mitte kuni jaksame
vaid kuni meil antakse aega
Võimatust pole
Võimatut muuta
ma iial ei soovi
ei taha ei tohi
ei mõtlegi milleks
Üsnagi tihti
siiski ma sõnan
Mis tähendab võimatu
no mida see tähendab
Need sõnad teevad
kõikvõimatust
kõikvõimaliku
siis muudan kõike
Ma muudan su ära
enese muudan
ning maailma teiseks
kus võimatust pole
See on ju armastus
Tahaks lõpmata
vaadata tunda
hingata kallimat
ju on see armumine
Ükskord kui armunud
mõistad et päriselt
ongi nii hea
see elamine
Kuid elu teeb haiget
lööd tagasi võitled
mõtled kes vastu
sind valvanud
Alati valvel
ihkad ent enamat
rahu ja vaikust
kindlust ja unustust
Unustaks pilgu
sügavad silmad sinusse
varjamata kahtlemata
on see meeldimine
Sa meeldid
ning vastad korduvalt
et ka ju vaatad
ikka ja uuesti armastad
Sellest saab armastus
kui sekkuda
lihtsalt sekkuda aktiivselt
meeldimisse