Revlis
Ommik
Kas on midagi,
mida Sina minu kohta ei teaks,
ma arvan,
et mitte
Vähemalt,
kui oleksid tahtnud teada,
siis oleksid sellele valgele jänesele järgnenud,
sügavamale ja sügavamale,
kõik oli seal näha,
leitav ja tajutav
Ma ei tee midagi niisama,
üldiselt järgin enda sisetunnet,
kui ma seda ei kuula,
siis leian end üldiselt kuskil jamas
See on nagu niit
või nagu leivapuru teel,
et Koju tagasi jõuda
Ma ei tea milline see Kodu küll on,
aga mind tõmbab sinnapoole,
see nähtamatu vägi
Armas madu
Mulle meeldivad hirmsasti ämblikud ja maod,
nad on niivõrd graatsilised ja ilusad olendid,
vähemalt minu silmis
See kuidas madu roomab,
see võtab mul südame alt õõnsaks
ning mitte hirmu mõttes
Ja ei ole madu halb loom,
kelleks paljud teda peavad
ning miks lapsed nastikuid kividega loobivad?
Madu kaitseb ennast,
ei ründa niisama,
sest inimene ei ole tema saak
Ole tubli ja hoia ennast
Sa oled liiga õrn Lind minu jaoks,
sellepärast ma peletasin sinu eemale,
ma loodan, et mõistad,
sest me ei sobiks
Oled liiga hea inimene,
liiga õrn, et minusugusega olla
Ma vabandan Sinu ees
Ma hoian sulle pöialt,
et sa leiad kellegi,
kes sind samamoodi armastab,
sulle naeratab
ja sind kallistab,
sest Sa väärid seda
Sinu teosed on väga südamlikud
ning ilusad, kirjuta neid ikka edasi
Vastik, vastik, vastik
Ma tõmban ise enda okkad välja,
keegi ei pea seda minu jaoks tegema,
lihtsalt kõik võtab aega
ja ma olen terve elu kannatlik olnud,
aga enam ma lihtsalt ei suuda
Ja kõige vastikum on see,
kui sa ei saa minevikust lahti lasta,
sest mingi tobe konks hoiab
mind selle küljes veel kinni
ning ei lase mul täielikult pinnale tõusta,
vahel saan hingata,
siis jälle pean sukelduma,
edasi-tagasi
Ööloom
Aju jahvatab ja jahvatab,
joon öösel kohvi,
kuigi ei tohiks
Mu silmad on tagurpidi,
näen enda sisemust,
seal on palju arusaamatust
Minu missioon siin elus?
Ma ei tea
Mul on aeg-ajalt deja vu hood:
olukorrad, mida olen näinud,
muusika, mida olen ennem kuulnud
Muusika, mida mitte kuidagi ei ole võimalik olnud
mul kuulata,
aga kuidagi väga tuttavad
Olukorrad, mida olen unenägudes näinud,
need ketravad kuidagi reaalsusesse
Võib-olla näen mustreid asjades ja sündmustes
ning need mustrid eksisteerivad ainult minu peas
Ma ei tea,
ma olen ööloom,
nagu kassidki
Is .....
Õnnetunne
Õnnetunne on vaid minust sõltuv,
antud olekut ei ole vaja panna lukku
Miks panna tingimused sellele,
miks panna enda õnn sõltuma teisest?
Miks peab kannatus olema tee õnneni?
Minu õnn on koheselt siin,
ei sõltu millestki teisest,
vaid minu enda õnnetundest
Minu enda tahtest, ei kellestki ega millestki teisest