Vahest
Aitäh.
Aktsiisivabad jõulud
Nii, nüüd hakkab jälle pihta,
paneme kõik klaasid ritta.
Vala lauakat ja muud,
kuivad on ju kõigil suud.
Kalla veel ja võtame,
jõulumehe terviseks.
Joome põtrade eest ka.
Neil ju pöidlad puuduvad.
Uksekella vali hüüd,
meie kõrvu kostub nüüd.
Kes võib see küll seal vaid olla,
loodame et pole pollar.
Hoopis on see naabrimees,
Kes on eksind veidi teel.
Uks on vale, maja ka.
Aga juua siin küll saab.
Too ka naine, lapsed ühes.
Meil on kingid juba süles.
Ootame vaid õiget hetke,
et saaks teha väikse retke.
Retke poodi, kuhu veel?
Käib s .....
Fear
Eternal fear of lies.
The endless to be born.
With you it bounds, it ties.
It's life by you is worn.
The truth will once emerge.
The truth will set us free.
You will be weak at first.
But you can count on me.
I will hold you up.
And heal, when there is need.
I will never stop.
As long as you need me.
Ilus ja kole
Ma võin oodata minuteid, tunde.
Aastaid, sajandeid, soikudes unne.
Ma võin leida, mida leida ei anna.
Ning ka loota, kui lootust pole anda.
Ma võin vaadata hingede sisse.
Piiluda sinugi hella südamesse.
Ma võin tunda, mida tundsid sa eile.
Mida mõtled sa praegu mind leides.
Kas hea või olen ma paha?
Kuidas vastan, mida öelda ei taha.
Olen nii, nagu loodud ma olen.
Vahest ilus ja vahest ka kole.
Vahest põlen ma vihast kui tuli.
Vahest pehme kui talvine lumi.
Kuid igav sul minuga pole.
Olgu ilus ma täna või kole.
Is it life or is it love?
What is life and what is love?
It is below as is above.
We can cry a thousand tears.
Or we can wait a hundred years.
We could sail the seven seas
and climb above the highest trees.
We would laugh and we would cry.
With life itself among our side.
Take my hand and we shall go.
To touch the sands, to touch the snow.
At night the moon shall make our way.
So in the dark, we will not stray.
A hundred years I will commit.
To make the road we walk stay lit.
A tiny thing I ask of you.
To me and us will you be true?
Minu kodus
Me elame taevasel pinnal.
Siin valgete pilvede all.
Kus päikese kiired veel hinnas.
Ja külmem on külmemast talv.
Mustad mõtted ei pähe meil mahu.
Ainult muld on must me maal.
Meie südames peitub vaid rahu.
Sellest aru ka minagi saan.
On olnud, mis oli see läinud.
Kuid parem on alles veel ees.
Veel on palju meil tallata jäänud.
Sellel lõpmata sinisel teel.
Koju tagasi
Me kunagi kokku ju saime.
Seal paigas, kus rohtune aas.
Kohas, kus metsad täis vaime.
Ning talvel on lumigi maas.
Kas kohtuda võiksime jälle?
Et näha, mis saanud on meist.
Võtta veel üles need jäljed
ja emmata teinegi teist.
Elu on viinud meid ära
ja rajad on rohtunud teel.
Ei silmades pole meil sära.
Ega ergas ei ole me meel.
Koju tagasi tulla ma tahan.
See on ka ju minugi maa.
Kuid ei aita ei valu, ei hala.
Sind iial ei tagasi saa.